Otsingu tulemused

2013. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 5%, import jäi aga samale tasemele, teatab Statistikaamet. Kahanes eksport kolme peamisse sihtriiki.

Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loendusest ilmneb, et 72,5% Eesti rahvastikust moodustavad siinsed põliselanikud ehk inimesed, kel on vähemalt üks vanem ja vanavanem sündinud Eestis. Eelmisel rahvaloendusel ulatus põlisrahvastiku osakaal 75,3%-ni, mis tähendab, et põliselanike osakaal rahvastikust on vähenenud 2,8 protsendipunkti võrra, samas on kasvanud end rahvuselt eestlaseks pidava välispäritolu rahvastiku osakaal.

Juba mõnda aega ostetakse kinnisvaraturul sellise aktiivsusega nagu pakutav võiks otsa saada. Pole selge, kas inimesed pelgavad uusi piiranguid, kardavad pandeemiajärgse rahatrüki mõju, ootavad järgmist majandusliku allakäigu lainet, otsivad oma varadele tormikindlat sadamat või on mingil muul põhjusel korterite ja majade ostujahil. Näha on aga seda, et kinnisvara ostetakse nii nagu hakkaksime taas jõudma 2008. aastal lõhkenud kinnisvaramulliga analoogilisse olukorda.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2016. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 4% rohkem, teatab Statistikaamet.

2014. aastal jaanuaris vähenes kaupade eksport jooksevhindades 2013. aasta jaanuariga võrreldes 20% ja import 15%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel on viimase aasta jooksul jäänud eriarstiabita 14,6%, hambaarstiabita 3,5% ja perearstiabita 2,7% seda vajanutest. Tervikuna on võrreldes 2019. aastaga paranenud nii arstiabi kättesaadavus kui ka inimeste hinnang oma tervisele.

Kaupade eksport jäi 2015. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga samale tasemele ja import vähenes 4%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas kaubavahetust põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi vähenemine.

Jõulupühad on peagi käes ja paljudel juba jõulupuudki tuppa toodud ning ehitud. Vaatasime eelmiste aastate väliskaubanduse andmetest järele, milliseid iseloomulikke jõulukaupu kõige rohkem Eestisse tuuakse ja millised enim riigist välja rändavad.

Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta III kvartalis 1291 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,5%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Eesti keskmine palk on viimase aastaga jõudsalt tõusnud. Sellega seoses on sagenenud ka kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kust leida need inimesed, kelle kontole potsatab palgapäeval tõepoolest varasemast kopsakam summa? Statistikaamet selgitab.