Otsingu tulemused

Augusti lõpus käis statistikaametis külas Eesti Päevalehe Ärileht. Ülevaade sellest külaskäigust ilmus 09.09.2014. Ärilehe loal avaldame statistikablogis täismahus teksti. Riigi tähtsamad ühiskonda ja majandust puudutavad otsused tehakse just statistikaameti kogutud andmete põhjal. Statistikaameti kogutavate arvude järgi teevad oma otsuseid kõik Eesti poliitikud, ettevõtjad ja analüütikud. Kes on aga need inimesed ehk 400 ameti töötajat, kelle õlul on Eesti statistika koostamine? Kuidas saavad suurtest andmehulkadest üksikud koondarvud, mille järgi otsustatakse näiteks iga järgmise aasta

2012. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga vähenes kaupade eksport Eestist jooksevhindades 8%, import Eestisse jäi aga samale tasemele, teatab Statistikaamet. Ekspordi mõningane kahanemine oli tingitud eelmise aasta mai rekordilisest ekspordikäibest. Võrreldes tänavu aprilliga mais kaubavahetus suurenes.

2012. aasta aprillis vähenes kaupade eksport Eestist jooksevhindades 7% ning import Eestisse 4% võrreldes eelmise aasta aprilliga, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes eksport juba teist kuud järjest, mis on tingitud eelmise aasta kõrgest võrdlusbaasist. Kaubavahetus kahanes ka võrreldes eelmise kuuga.

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

2010/2011. õppeaasta alguses omandas Eestis kõrgharidust 69 113 üliõpilast, mis on 128 üliõpilast rohkem kui eelmisel õppeaastal, teatab Statistikaamet. Eesti ülikoolides õpib 1282 välistudengit 62 riigist. Võrreldes 2005. aastaga on Eestis õppivate välistudengite arv kasvanud 388 võrra.

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000

Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud

Eestist eksporditi 2009. aasta novembris kaupu jooksevhindades 9,1 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 10,3 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta novembriga vähenes Eesti kogueksport 8%, samas suurenes mineraalsete toodete (sh naftasaadused) ning puidu ja puittoodete eksport.

Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud