Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eestist väljaränne mullu vähenes

Kuupäev 22.05.2015
Artikkel
Eestist rändas 2014. aastal välja 4637 ja Eestisse saabus elama 3904 inimest, teatab Statistikaamet. Väljaränne oli eelneva kolme aastaga võrreldes ligi 30% väiksem.

Miks kuulub minu ettevõte jälle statistikaameti valimisse?

Kuupäev 20.12.2024
Artikkel
“Riikliku statistika kogumise aluseks on alati avalik huvi,” sõnas Paabusk, kelle sõnul on ettevõtjate panust ühiskonna toimimiseks vajalike näitajate avaldamisse võimatu ülehinnata. Kui konkurentsivõimeline on Eesti majandus? Kas kõrgema tasuga töökohad on eraettevõtetes või avalikus sektoris? Kui palju on viimase 10 aasta jooksul Eestis eluruume juurde tekkinud? Milline on inimeste tunnitasu erinevatel ametikohtadel? “Me oskame neile küsimustele vastata tänu ettevõtetelt saadud andmetele. Eesti ettevõtete andmeteta elaksime mustas kotis. Pealegi tuleb silmas pidada, et suurem osa

Leibkonna tarbimiskulutused suurenesid 2012. aastal

Kuupäev 04.04.2013
Artikkel
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2012. aastal kuus keskmiselt 289 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 17 eurot ehk 6% rohkem.

Absoluutne vaesus

Valdkond
Absoluutne vaesus tähendab, et inimese tulu jääb allapoole absoluutse vaesuse piiri. Absoluutse vaesuse piir arvutatakse ekvivalentnetosissetuleku alusel, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,7 ja kõigi alla 14-aastaste kaal 0,5) ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Absoluutse vaesuse piiriks on arvestuslik elatusmiinimum, mis väljendab miinimumvajaduste rahuldamise rahalist maksumust. Absoluutse vaesuse määr on nende elanike osatähtsus, kelle

Arvestuslik elatusmiinimum

Valdkond
Arvestuslik elatusmiinimum on väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. Ühtlasi on see ka absoluutse vaesuse piir. Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides. Toidukulutuste arvutamise alus on arvestuslik minimaalne toidukorv (2400 kcal ööpäevas). Sinna kuuluvad toiduained, mis katavad

Eestile uus rahvuskala? Mõtisklus haridus- ja palgalõhest

Kuupäev 23.07.2013
Artikkel
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel omab Eestis kõrgharidust peaaegu iga teine 30–34-aastane naine ja vaid iga neljas mees. Samas oli 2012. aastal naiste brutotunnitasu veerandi võrra madalam kui meestel. Tekib küsimus, kas need faktid on omavahel põhjuslikus seoses ja kui on, siis millises?

Häid suhteid juhiga peab väga oluliseks ligi kolmveerand töötajatest

Kuupäev 19.11.2015
Artikkel
2015. aastal on oma tööga väga rahul või pigem rahul 85% töötajatest, teatab Statistikaamet. Viimase 12 kuu jooksul on töökohal ettevõtte ja töötajate vahelisi suhteid ning töötamist häirivaid konflikte kogenud iga viies töötaja.

Õpilasteta kool

Kuupäev 19.02.2010
Artikkel
Autosõidul Viljandist Tallinna, kui raadios kõneles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes muuhulgas ütles, et aastaks 2013 väheneb õpilaste arv praegusega võrreldes kolmandiku võrra, tekkis küsimus „Mis saab pärast kolmeteistkümnendat aastat?” Rahvaarv väheneb eri versioonide kohaselt pikamajalise trendina pidevalt. Ka tööealine elanikkond väheneb. Üldhariduskooli see otseselt ei puuduta, aga kutse- ja kõrgharidust kindlasti, sest vaja on vastata küsimusele „Millise eriala spetsialiste ja kui palju väheneva rahvastikuga ühiskond vajab? Kas vajadustele vastav