Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Hindade ja palkade tõus – järeldused sõltuvad võrdlusperioodist

Kuupäev 18.08.2012
Artikkel
„Meie palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem“ seisis Postimehe võrguväljaande esimese uudisena 16.08.2012. Jah, selle järeldusega oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti.

Eestile uus rahvuskala? Mõtisklus haridus- ja palgalõhest

Kuupäev 23.07.2013
Artikkel
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel omab Eestis kõrgharidust peaaegu iga teine 30–34-aastane naine ja vaid iga neljas mees. Samas oli 2012. aastal naiste brutotunnitasu veerandi võrra madalam kui meestel. Tekib küsimus, kas need faktid on omavahel põhjuslikus seoses ja kui on, siis millises?

Vaesuse arengud Eestis

Kuupäev 17.03.2010
Artikkel
Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

Pingeridadest pingevabalt

Kuupäev 21.02.2017
Artikkel
Eesti Vabariigi 99. aastapäeva eel tegi Statistikaamet valiku nendest rahvusvahelistest pingeridadest, kus Eesti on tippude hulgas.

Statistikaamet panustas uuringusse, millest selgus, kui suur on emaduslõiv Eestis

Kuupäev 30.11.2021
Artikkel
Tallinna Ülikool viis läbi uuringu, et välja selgitada, kui suur on emaduslõiv Eestis. Emaduslõiv väljendab laste saamise ja kasvatamise mõju sissetulekute suurusele. Uuringust selgus, et emade keskmine tulu on ka seitse aastat pärast lapse sündi varasemast väiksem. Olulisse uuringusse panustas andmete ettevalmistamise ja analüüsiga ka statistikaamet.

Selgusid infograafika ja andmeloo konkursi „Andmepärl 2022“ võitjad

Kuupäev 14.04.2022
Artikkel
Selle aasta konkursi „Andmepärl 2022“ parima andmeloo tiitli võitis Eesti Haigekassa analüüs „Sõeluuringute roll vähi diagnoosimisel“. Parima infograafika tunnustuse pälvis Justiitsministeeriumi loodud kuritegevuse statistika veebileht.

Raamatukogud ja raamatud

Valdkond
Raamatukogudel on ühiskonnas tähtis roll: säilitada kultuuripärandit ja teha info kättesaadavaks Eesti igas paigas. Samuti aitavad raamatukogud orienteeruda infoühiskonnas, toetavad elukestvat õpet ning kujundavad inimeste lugemisharjumusi. Eestis on ühtselt toimiv ja pikaajaliste traditsioonidega raamatukoguvõrk, mis tagab elanike vaba juurdepääsu informatsioonile. Tihti on raamatukogudest kujunenud ka kogukonnakeskused, kus toimuvad mitmesugused üritused ja osutatakse muid teenuseid. Raamatukogus käib iga teine Eesti elanik. Raamatukogude ja raamatute statistikast saab teada järgmisi andmeid

Andmekool #4: Kuidas moodustatakse uuringute valimid?

Kuupäev 20.02.2024
Artikkel
Statistika tegemise enim ressursse nõudev etapp on andmekogumine. Kui algandmeid on võimalik saada ainult küsitlemise teel, siis on kaks võimalust: kas küsitletakse kõiki üldkogumit moodustavaid objekte või piirdutakse ainult osaga neist. Esimesel juhul räägitakse kõiksest uuringust, teisel juhul valikuuringust.

Põhilised rahvastikutrendid 2010

Kuupäev 29.07.2011
Artikkel
Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010. 2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive