Otsingu tulemused

Eelmisel aastal kasvas rahvusvaheline kaubavedu Eesti raudteedel, aga transiidi kuldaeg jäi siiski kümnendi tagusesse aega. Eesti raudteevedude käekäiku kirjeldavad statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ja analüütik Anu Ainsaar.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 22%, import aga langes 10% võrreldes 2021. aasta sama perioodiga. Eesti majandusüksuste poolt eksporditi teenuseid esimeses kvartalis 2 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest.

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2020. aastal 159,3 miljonit muna, mida on 3% rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune pea 313,6 miljonit ehk 235 tükki iga elaniku kohta.

Statistikaameti andmetel eksporditi juunis kaupu 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 14% ja import 13%. Kaubavahetuse puudujääk juunis oli 271 miljonit eurot, mis on 33 miljonit eurot vähem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta märtsis mullusega võrreldes kaupade eksport 15% ja import 12%. Esimeses kvartalis tervikuna vähenesid kaupade eksport ja import mõlemad 8%.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 1,6%, teatab Statistikaamet. 2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,7%.

Seoses eriolukorraga kutsuvad paljud Eesti ettevõtted tarbima kodumaist kaupa ja toetama siinset ettevõtlust. Lähikuudel selgub, kas ja kui palju mõjutab kriisisituatsioon meie omatoodete eksporti. Millised on peamised kaubad, mida välismaale müüakse ja millised riigid veel maailmas eelistavad eestimaist?

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 17% ning import 23%. 2022. aasta detsembris jäi nii eksport kui ka import 2021. aasta tasemele.

Statistikaameti andmetel tarbis Eesti elanik 2018. aastal nädalas keskmiselt ligi viis muna ja kaks teelusikatäit mett, mis on rohkem kui aasta varem. Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.

Statistikaameti andmetel toodeti 2020. aastal 79% elanike poolt tarbitud lihast Eestis, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Hea on olukord veiseliha ja kehvem linnuliha osas.