Otsingu tulemused

Aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse küsitluse käigus saavad inimesed muu hulgas anda hinnangu oma tervisele. Samas sõnastuses tervist puudutavad küsimused kõlasid rahvaloendusel ka kümme aastat tagasi, mistõttu pakuvad seekordsed tulemused ülevaatliku pildi sellest, milline on Eesti rahva tervis ja kuidas on see kümnendiga muutunud.

Innovatsiooniuuringu andmetel oli 2008. aastal 48% ettevõtetest tehnoloogiliselt uuenduslikud ja 35% viinud viimase kolme aasta jooksul ellu organisatsioonilise või turundusliku uuenduse, teatab Statistikaamet. Veerandi ettevõtete korral tõi uuenduslikkus keskkonnale kas ettevõttesisest või tarbijapoolset kasu.

Erinevas vanuses inimeste aktiivsus tööturul on Eesti taasiseseisvumise perioodil oluliselt muutunud. Sellega seoses on pidamata arutelu tööea mõiste üle, mis mõjutab oluliselt hinnanguid tööturu olukorrale tulevikus.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta juunis Eestist jooksevhindades 9,4 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 10,1 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli 2019. aastal 1407 eurot, palgatöötaja kuu keskmine brutotulu 1317 eurot ja kõikide ametite mediaanpalk 1143 eurot. Elanike kuu keskmine netosissetulek oli 2018. aastal* 752 eurot ja ekvivalentnetosissetulek 1060 eurot. Millest need summad kõnelevad? Mida need mõisted täpsemalt tähendavad ja millal võrdlusi tehes üht teisele eelistada? Statistikaameti analüütikud selgitavad.

Täpsustatud andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, mida on 309 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1339 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 1030 inimese võrra.

E-residentsuse programm on andnud välisriigi kodanikele võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid ja siin oma ettevõtteid registreerida. Programmi sünnipäeva puhul uurisime, kui tegusad e-residentide ettevõtted on ja millistel tegevusaladel on need kõige enam kanda kinnitanud.

ISSN 1406-1813 ISBN 978-9985-74-499-4 Eesti keeles Formaat B5. 200 lk Ilmus: 27.06.2011 Kuidas on majanduslangus mõjutanud Eesti ettevõtlust? Kogumik annab ülevaate ettevõtluse arengust aastatel 2005–2009. Käsitletakse peamiselt äriühingute majandustegevust nii teemade kui ka tegevusalade kaupa ja vaadeldakse, milline on ettevõtlussektori roll sisemajanduse koguprodukti loomisel. Analüüsitakse kontsernide olemust ja arengut, Eesti kaubavahetust teiste riikidega, infotehnoloogia kasutamist ning teadus- ja arendustegevust ettevõtlussektoris. Informatsioon on esitatud ülevaadete, diagrammide ja

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta oktoobris Eestist kaupu jooksevhindades 8,9 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus vähenes nii eelmise aasta oktoobri kui ka tänavu septembriga võrreldes.

ISSN 1736-9738 ISBN 978-9985-74-498-7 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A4. 164 lk Ilmus: 30.12.2011 Kuidas edeneb Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” (SE21) nelja eesmärgi — Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal — saavutamine? Kogumikus vaadeldakse seda Eestile oluliste teemade kaupa 80 näitaja põhjal. Nende näitajatega kirjeldatakse Eesti olukorda ja meetmeid, mis aitavad liikuda SE21 eesmärkide saavutamise poole. Diagrammidel on esitatud võrdlused teiste riikidega, maakondade võrdlus on esitatud teemakaartidel.