Otsingu tulemused

Tänasest, 5. märtsi hommikust kuni märtsikuu lõpuni külastavad 24 Statistikaameti küsitlejat 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ( REL 2011 ) prooviloenduse käigus neid prooviloenduspiirkondade elanikke, kes ei osalenud jaanuaris ja veebruaris toimunud elektroonilisel iseloendusel ehk e-loendusel . REL 2011 prooviloenduse teine etapp ehk küsitlusloendus toimub 5.-31. märtsini üheksas Eesti omavalitsuses. „Internetis toimunud elektrooniline iseloendus ehk e-loendus on nüüdseks üle 5000 inimese kaasabil testitud, nüüd palume prooviloenduspiirkondade inimestelt abi ja vastutulelikkust, et

Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.

Säästva arengu riiklikus strateegias on välja toodud näitajaid, mis annavad ülevaate, kuidas Eesti täidab ülemaailmse säästva arengu tegevuskava eesmärke ja liigub ka iseendale seatud säästva arengu eesmärkide suunas. Nüüd leiab need näitajad kiirelt ja mugavalt üles säästva arengu juhtimislaualt.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel omab Eestis kõrgharidust peaaegu iga teine 30–34-aastane naine ja vaid iga neljas mees. Samas oli 2012. aastal naiste brutotunnitasu veerandi võrra madalam kui meestel. Tekib küsimus, kas need faktid on omavahel põhjuslikus seoses ja kui on, siis millises?

Teadlik ja sihipärane andmekogumine riigistatistika tegemiseks algas Eestis 101 aastat tagasi. Virtuaalnäitus „100 aastat Eesti statistikat“ paneb punkti statistikaameti 100. sünnipäeva aastale ning viib huvilise avastama esimesi ametlikke andmeid Eesti rahvastiku kohta ja seiklema salastatud statistikaga NSV Liitu.

Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.

Kui aastatel 2009−2010 Eesti kultuuriasutustes käivate 20−64-aastaste elanike hulk võrreldes majanduskriisi eelse 2007. aastaga vähenes, siis 2011. aastal hakkas see taas suurenema.

Statistikaamet esitleb täna, 28. juunil kogumikku „Pilte rahvaloendusest“, mis tutvustab 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi ning heidab valgust mõnele viimasel loendusel ilmnenud uuemale aspektile.

83% Eesti elanikest on teadlikud, et tänavu toimub rahva ja eluruumide loendus, selgub uuringufirma Faktum & Ariko poolt läbi viidud küsitlusest. Enamik küsitletutest pidas rahvaloenduse korraldamist vajalikuks.