Otsingu tulemused

Narva on Eesti piirilinn, värav Venemaale ning võib öelda, et geopoliitiliselt Eesti tuntuim linn. Majanduslikult ja demograafiliselt on Narva praegu oma arengu murdepunktis. Mitmed positiivsed suundumused on aset leidmas, kuid osa protsesse vajab veel pööramist.

Statistikaameti andmetel peatus juulis Eesti majutusettevõtetes 346 000 turisti, kes veetsid siin 652 000 ööd. Eelmise aastaga võrreldes oli külastajaid kolmandiku võrra vähem, kuid eelnevate kuude võrdluses nende arv kasvas.

Statistikaameti teatel langes tarbijahinnaindeks 2010. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 0,7% ja tõusis võrreldes detsembriga 0,4%. Eelmise aasta jaanuariga võrreldes on kõige rohkem kallinenud mootorikütus (36,9%), mis oli ka indeksi suurim mõjutaja. Suuremateks mõjutajateks olid veel 6,2% odavam toit ja 11,5% odavam soojusenergia. Detsembriga võrreldes olid jaanuaris tarbijahinnaindeksi suuremateks mõjutajateks mootorikütuse ja toidu kallinemine ning rõivaste ja jalatsite soodusmüügid. Detsembriga võrreldes kallines kõige rohkem kütteõli (18,1%) ja odavnesid lennukipiletid

Statistikaameti laiaulatuslikust suhteuuringust* selgub, et oma elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 33% meestest ehk iga kolmas Eesti mees.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta jaanuaris võrreldes 2020. aasta detsembriga 0,8% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 2,3%.

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis suureneb ning põhiharidusega inimeste osakaal väheneb. Magistrikraad on viiendikul Eesti inimestest ning eriti suure kõrgelt haritud inimeste koondumusega paistavad silma Tartu ja Viimsi.

Tänasest alustab statistikaamet Eestis seni suurimat ja terviklikumat suhteuuringut „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, et kaardistada meie inimeste heaolu ja turvalisus suhetes. Kutse küsitluses osalemiseks jõuab enam kui 16 000 elaniku postkasti.

Täna, 25. veebruaril toimunud istungil tunnustas statistikanõukogu möödunud aastale tagasi vaadates riikliku statistika toimimist, aga nentis, et statistikasüsteem on jätkuvalt alarahastatud. Nõukogu võttis teadmiseks ka statistikaameti kinnitatud rahva ja eluruumide loenduse meetodi, milleks on kooskõlas Euroopa Liidu määrusega registripõhine loendus koos valikuuringuga küsimuste osas, mille kohta registrites andmed puuduvad.

Statistikaamet otsustab selle, kas 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus korraldatakse registripõhiselt, käesoleva aasta lõpus, praegu käimasoleva teise prooviloenduse tulemuste ja kvaliteedi põhjal.