Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tootsid Eesti elektrijaamad 2023. aastal 5686 gigavatt-tundi (GWh) elektrit ja 4323 GWh soojust. Elektritoodang vähenes võrreldes 2022. aastaga 37% ja soojuse toodang 15%.

Statistikaameti andmetel kahanes 2024. aasta mais tööstustoodangu maht võrreldes mulluse maiga 1,2%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang energeetikas 2,1%, vähenes aga mäetööstuses 0,7% ja töötlevas tööstuses 1,4%.

Statistikaameti andmetel vähenes liha tootmine 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga 5%. Kahanenud on ka enamiku põllumajandusloomade, sh veiste, lammaste ja kitsede arv. Samuti on viimastel aastatel veidi vähenenud liha tarbimine.

Statistikaameti andmetel tootsid elektrijaamad 2022. aastal 8910 gigavatt-tundi (GWh) elektrit ja 5074 GWh soojust. Elektritoodang kasvas võrreldes eelmise aastaga 21% ja soojuse toodang 8%.

Statistikaameti andmetel tootsid elektrijaamad 2020. aastal elektrit 5516 gigavatt-tundi (GWh), mis on veerandi võrra vähem kui aasta varem. Põlevkivist toodetud elektri kogus kahanes poole võrra.

Tööstusettevõtted tootsid mais 18% vähem toodangut kui eelmisel aastal samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris püsivhindades 1,7% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes töötlevas tööstuses 4,7%, kuid vähenes mäetööstuses 11,8% ja energeetikas 16,6%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris sama palju toodangut kui eelmise aasta teises kuus. Tööstuse kolmest sektorist suurenes toodang töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.

Kolme kümnendi jooksul, mil Eesti on taas iseseisev olnud, on siinsel energeetika maastikul toimunud suured muutused. Kui 1990ndate aastate alguses põhines energiamajandus põlevkivil, siis 2020. aastaks vähenes põlevkivi toodang kaks korda ning sellest elektri tootmine üle viie korra.