Pensionide satelliitkonto 2015

Statistikaamet

Makromajanduse statistika osakond

Victoria Notšovnaja

Analüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

victoria.notsovnaja [at] stat.ee

625 8484

08/06/2023

08/06/2023

Pensioniõiguste arvestused: bilansid, tehingud ja mahumuutused ning ümberhindlused pensioniskeemi omaniksektori järgi

ESA: tehingud finantsinstrumentides (F), Eesti jaoks kohandatud klassifikaator 2010

ESA: institutsionaalsete sektorite (S) Eesti jaoks kohandatud klassifikaator 2010

Kõik institutsionaalsed sektorid

Pensioniõigused, perioodi algseis (AF.63) – pensioniõigused koosnevad praeguste ja endiste töötajate finantsnõuetest kas: a) oma tööandjate vastu; b) pensionide maksmiseks tööandja määratud skeemi vastu tööandja ja töötaja vahelise kompensatsioonilepingu osana või c) kindlustusandja vastu. Arvutatakse aruandeperioodi alguse ja lõpu kohta. Sealjuures võrdub pensioniõiguste perioodi algseis täpselt eelmise aruandeperioodi lõppseisuga.

Pensioniskeem – sotsiaalkindlustusskeem, mille alusel makstakse pensione.

Sotsiaalkindlustusskeem – skeem, millest osavõtjad on kohustatud või julgustatud end kindlustama teatavate võimalike sotsiaalsete riskide vastu.

Pensioniõiguste suurenemine sotsiaalmaksete tõttu (D.61) – tööandjate tegelike sotsiaalmaksete (D.6111), tööandjate arvestuslike sotsiaalmaksete (D.6121), kodumajapidamiste tegelike sotsiaalmaksete (D.6131) ja kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täienduste (D.6141) summa, millest on maha arvatud pensioniskeemide teenustasud (D.61SC).

Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.6111) – tööandjate makstavad sotsiaalmaksed riikliku sotsiaalkindlustuse skeemidesse või muudesse tööga seotud sotsiaalkindlustusskeemidesse, et tagada oma töötajatele sotsiaaltoetused. Siin kajastub pensionitega seotud 20% sotsiaalmaks, millest osa kantakse kohustuslikesse kogumispensioni fondidesse.

Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.6121) – sotsiaaltoetuste vastas kirje, mida tööandjad maksavad otse (s.t need maksed pole seotud tööandjate tegelike sotsiaalmaksetega) oma praegustele või endistele töötajatele ning teistele isikutele, kellel on õigus neid makseid saada. Tööandjatelt otse makstavate sotsiaaltoetuste puhul rahastatakse toetusi muudest allikatest, kui korjatud sotsiaalmaksetest. Seetõttu lisatakse sotsiaalkindlustusskeemide ühetaoliseks kajastamiseks otse makstavate sotsiaaltoetuste kulude katmiseks skeemi arvestuslik tulu.

Kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed (D.6131) – sotsiaalmaksed, mida töötajad, mittepalgalised töötajad ja mittetöötavad isikud maksavad enda eest sotsiaalkindlustusskeemidesse.

Kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendused (D.6141) – pensioniõigustelt teenitud omanditulu. Omanditulu tekib tööandjate ja töötajate maksete investeerimisest.

Pensioniskeemi teenustasud (D.61SC) – sotsiaalkindlustusskeemi teenustasud, mida makstakse skeeme haldavatele üksustele.

Muu (kindlustusmatemaatiline) muutus riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemide pensioniõigustes (D.619) – riikliku sotsiaalkindlustusega seotud kindlustusmatemaatilisel põhimõttel arvutatud kirje. Kajastatakse igasugust nn kogemuslikku mõju, mida täheldatakse sotsiaalkindlustuse pensioniskeemides, mille puhul pensionit kujundavate eelduste (palga reaalkasv, inflatsioonimäär ja diskontomäär) tegelik mõõdetud väärtus erineb igaks aastaks prognoositud tasemest. Eristatakse tööandjate arvestuslikest sotsiaalmaksetest.

Pensioniõiguste vähenemine pensionihüvitiste maksmise tõttu (D.62) – arvestatakse aruandeperioodil makstud pensionihüvitisi. Pensionihüvitiste maksmine avaldab tasaarveldavat mõju osale pensioniõigustest, mis sisalduvad pensioniõiguste algseisus.

Muutused pensioniõigustes sotsiaalmaksete ja pensionihüvitiste tõttu (D.8) – sissemaksetest ja pensionihüvitistest tulenevad pensioniõiguste muutused, on tasakaalustav kirje. Arvutusvalem: pensioniõiguste suurenemine sotsiaalmaksete tõttu (D.61) pluss muu (kindlustusmatemaatiline) riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemide pensioniõiguste muutus (D.619) miinus pensioniõiguste vähenemine pensionihüvitiste maksmise tõttu (D.62).

Pensioniõiguste ülekandmine skeemide vahel (D.81) – pensioniõiguste kandumine rahas või muus finantsvaras esialgselt pensioniskeemi haldurilt uuele pensioniskeemi haldurile, ühelt tööandjalt teisele, esialgsest pensioniskeemist uude pensioniskeemi.

Õiguste muutus skeemi struktuuris läbirääkimiste tulemusel tehtud muudatuste tõttu (D.82) – pensioniskeemi ülesehituse reformimise mõju möödunud tööalase teenistusega seotud pensioniõigustele.

Muutused pensioniõigustes ümberhindluste tõttu (K.7) – ümberhindlused tekivad pensioniõiguste investeerimisest tulenevate hinnamuutuste tõttu ning kindlustusmatemaatilistes arvutustes mudeli põhieelduste muutumise tõttu. Need eeldused on diskonto-, palga- ja inflatsioonimäär. Nn käitumuslikku mõju ei võeta selles kirjes arvesse, kui seda on võimalik eraldada. Muud kindlustusmatemaatiliste hinnangute muutused kirjendatakse enamasti vara muude mahumuutustena.

Muutused pensioniõigustes muude mahumuutuste tõttu (K.5) – muutused pensioniõigustes, mis tekivad kindlustusmatemaatilistes arvutustes kasutatud demograafiliste eelduste muutustest.

Pensioniõigused, perioodi lõppseis – pensioniõiguste lõppseis aruandeperioodi lõpus.

Institutsionaalne majandussektor

Ei ole rakendatav

FREIM

Ei ole rakendatav

Kogu Eesti

2015–…

Ei ole rakendatav

Andmed on esitatud eurodes

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Keskpank (ECB)

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Rahvamajanduse arvepidamine / Satelliit-arvepidamine / Pensionide arvepidamine“ tabelis:

RAS21: Pensioniõigused pensioniskeemi järgi, 31. detsember.

Ei ole rakendatav

Ei kasutata

European System of Accounts 2010 (ESA 2010)

http://ec.europa.eu/eurostat/web/esa-2010/overview

Technical Compilation Guide for Pension Data in National Accounts (Eurostat 2011)

https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/techn_comp_gd_pens_dt_nat_accts_201201en.pdf

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Vastab ESA 2010 nõuetele

Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täpsuse.

Ei ole rakendatav

Ei mõõdeta

Andmed avaldatakse 24 kuud pärast aruandeaasta lõppu (T + 24 kuud).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Euroopa Liidu liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamise geograafiline võrreldavus tagatakse Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA 2010) ühiste määratluste kohaldamisega. Ülemaailmne geograafiline võrdlus on samuti võimalik, sest enamik Euroopast väljaspool asuvaid riike kohaldavad rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (SNA 2008) suuniseid ja SNA 2008 on kooskõlas ESA 2010ga.

Ühtse metoodika järgi koostatud rahvamajanduse arvepidamise aegread algavad 1995. aastast.

Seos teiste valdkondadega puudub, mistõttu valdkonnaülest sidusust ei saa hinnata.

Rahvamajanduse arvepidamise andmed on omavahel sidusad ja erinevusi esineb harva. Andmete täielik sidusus ei ole alati võimalik ja võivad esineda ajutised vasturääkivused. Need on tavaliselt arvestuste erinevate versioonide tõttu tekkinud erinevused.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Ei ole rakendatav

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Rahvastikuregister

Surma põhjuste register

Elamislubade ja töölubade register

Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu

Eesti Hariduse Infosüsteem

Sotsiaalkindlustusameti mikroandmestik

Rahandusministeeriumist makroökonoomiline taustinfo

Riigi Tugiteenuste Keskusest eripensionide andmed

Euroopa Liidu Statistikaameti EUROPOP 2013 andmed

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 21407 „Sektorikontod“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“ ja 30001 „Rahva ja eluruumide loendus“ andmeid.

Aasta

Administratiivsete andmeallikate andmed saadakse FTP-serveri ja andmebaasi otsejuurdepääsu teel.

Valideerimine hõlmab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Metoodika on arendatud ESA 2010 17. peatüki järgi. Pensionide mikrosimulatsioonimudel arendati välja esimese pensionisamba statistika tegemiseks. Ülejäänud statistika on välja arvutatud administratiivandmete ja rahvamajanduse põhiarvepidamise statistika põhjal.

Ei ole rakendatav

Puuduvad