Otsingu tulemused

Viimased põhjalikud andmed elukestvas õppes osalemise kohta pärinevad Statistikaameti 2007. aastal korraldatud täiskasvanute koolituse uuringust, millele ka käesolev kogumik kõige enam keskendub. Nii mõneski artiklis on välja toodud ka võrdlus 1997. aastaga, kui toimus eelmine uuring. Eesti majandussituatsioon on nüüdseks muutunud ja põnev on jälgida, mis tuuled toob see kaasa täiskasvanuõppes. Ehk on inimestel nüüd, kui tööturul valitseb madalseis, õppimiseks rohkem aega. Samal ajal võib tekkida küsimus, kas raha selleks piisab ja kas osatakse leida odavamad või tasuta õppimisvõimalused

Viimased põhjalikud andmed elukestvas õppes osalemise kohta pärinevad Statistikaameti 2007. aastal korraldatud täiskasvanute koolituse uuringust, millele ka käesolev kogumik kõige enam keskendub. Nii mõneski artiklis on välja toodud ka võrdlus 1997. aastaga, kui toimus eelmine uuring. Eesti majandussituatsioon on nüüdseks muutunud ja põnev on jälgida, mis tuuled toob see kaasa täiskasvanuõppes. Ehk on inimestel nüüd, kui tööturul valitseb madalseis, õppimiseks rohkem aega. Samal ajal võib tekkida küsimus, kas raha selleks piisab ja kas osatakse leida odavamad või tasuta õppimisvõimalused

Statistikaameti tööturu kiirstatistika andmetel oli juunis töösuhteid vähem kui eelmise aasta samas kuus. Langusega paistavad silma ehitus ja sellega seotud tegevusalad, kuid on ka sektoreid, kus töösuhete arv on mullusega võrreldes kasvanud.

Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010. 2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive

Viimased kaks aastat on Eesti majanduses olnud üsna tormilised – suur langus, sellele järgnenud Euroopa kiireim majanduskasv ning praegune üha tuure üles võttev hinnaralli. Kuidas see on mõjutanud meie ettevõtjaid ja inimesi?

Statistikaameti andmetel sõideti Eesti ettevõtete bussidega 2023. aasta II kvartali jooksul 40 miljonit korda. Seda on 20% enam kui aasta esimeses kvartalis.

Juulist augustini on abiellumise kõrghooaeg. Selle aja ootuses on Statistikaametil valminud interaktiivne infograafik, kust igal huvilisel on võimalik vaadata, millises vanuses jõuavad Eesti mehed ja naised abieluranda.

Töötuse määr oli 2015. aastal 6,2%, tööhõive määr 65,2% ja tööjõus osalemise määr 69,4%, teatab Statistikaamet. Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine kõrgem kui 2014. aastal. Tööturunäitajad paranesid võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele, kuid IV kvartalis olukord muutus.

„Meie palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem“ seisis Postimehe võrguväljaande esimese uudisena 16.08.2012. Jah, selle järeldusega oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti.

Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle