Otsingu tulemused

Viimased põhjalikud andmed elukestvas õppes osalemise kohta pärinevad Statistikaameti 2007. aastal korraldatud täiskasvanute koolituse uuringust, millele ka käesolev kogumik kõige enam keskendub. Nii mõneski artiklis on välja toodud ka võrdlus 1997. aastaga, kui toimus eelmine uuring. Eesti majandussituatsioon on nüüdseks muutunud ja põnev on jälgida, mis tuuled toob see kaasa täiskasvanuõppes. Ehk on inimestel nüüd, kui tööturul valitseb madalseis, õppimiseks rohkem aega. Samal ajal võib tekkida küsimus, kas raha selleks piisab ja kas osatakse leida odavamad või tasuta õppimisvõimalused

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel omab Eestis kõrgharidust peaaegu iga teine 30–34-aastane naine ja vaid iga neljas mees. Samas oli 2012. aastal naiste brutotunnitasu veerandi võrra madalam kui meestel. Tekib küsimus, kas need faktid on omavahel põhjuslikus seoses ja kui on, siis millises?

Üle kolmandiku Lõuna-Korea elanikest on rahvaloendusel end praeguseks ise interneti teel loendanud, vahendab Korea Rahvusringhääling. Teadaolevalt on tegemist maailma rahvaloenduste ajaloos parima e-loenduse tulemusega. Lõuna-Korea Statistikaameti andmetel oli esmaspäeva, 1.novembri hommikuks rohkem kui 36 % riigi 18,8 miljonist loendusse haaratud majapidamisest täitnud küsimustiku interneti teel. [caption id="attachment_830" align="alignright" width="297"] 22. oktoober kuni 15. november 2010 toimub Lõuna-Korea 18. rahvaloendus[/caption] Lõuna-Koreas toimub 2010. aasta rahva ja eluruumide

Üle kolmandiku Lõuna-Korea elanikest on rahvaloendusel end praeguseks ise interneti teel loendanud, vahendab Korea Rahvusringhääling. Teadaolevalt on tegemist maailma rahvaloenduste ajaloos parima e-loenduse tulemusega. Lõuna-Korea Statistikaameti andmetel oli esmaspäeva, 1.novembri hommikuks rohkem kui 36 % riigi 18,8 miljonist loendusse haaratud majapidamisest täitnud küsimustiku interneti teel. [caption id="attachment_830" align="alignright" width="297"] 22. oktoober kuni 15. november 2010 toimub Lõuna-Korea 18. rahvaloendus[/caption] Lõuna-Koreas toimub 2010. aasta rahva ja eluruumide

Tokyo suveolümpiamängude alguspäev annab põhjuse rääkida spordist, kuid seekord keskendume neile, kes tähtsaimale spordipeole ei jõua. Kas võime ennast pidada spordirahvaks? Missugused on Eesti populaarseimad spordialad? Vastuste leidmiseks heidame pilgu nii nüüdisaega kui ka minevikku.

E-residentsuse programm on andnud välisriigi kodanikele võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid ja siin oma ettevõtteid registreerida. Programmi sünnipäeva puhul uurisime, kui tegusad e-residentide ettevõtted on ja millistel tegevusaladel on need kõige enam kanda kinnitanud.

Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

Statistikaameti registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze asub jaanuarist loenduseksperdina tööle Euroopa Liidu statistikaametis Eurostat.

Viimasel kolmel kuul kasutas e-kaubandust 545 000 inimest, mis on neli korda rohkem kui kümme aastat tagasi. Naised tellivad reeglina väiksemate summade eest, aga sagedamini, mehed jällegi harvem, aga korraga suurema summa eest. Vastupidiselt levinud arvamusele on kõige aktiivsemad e-kaubanduse kasutajad kõrgharidusega.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel tõusis töötuse määr 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötus oli 13,8%. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem. Töötute hinnanguline arv oli IV kvartalis 107 000, mis on kaks korda suurem kui 2008. aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Seni suurima töötusega 2000. aastal oli töötuid 90 000 ja töötuse määr 13,6%. Pikaajalise töötuse (inimesed, kes on tööd otsinud 12 kuud või rohkem) kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. III