Otsingu tulemused

Selle aasta ÜRO rahvusvahelise veepäeva teemaks on vee väärtustamine. Vesi on eluks hädavajalik ressurss ja mängib olulist rolli ka kliima reguleerimise tsüklis. Veevarude ja vee ökosüsteemide ning joogi- ja suplusvee haldamine on seetõttu keskkonnakaitse üks alustalasid. Euroopa Liidu (EL-i) viimase 30 aasta veepoliitika on samuti keskendunud veeressursside kaitsele.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel omab Eestis kõrgharidust peaaegu iga teine 30–34-aastane naine ja vaid iga neljas mees. Samas oli 2012. aastal naiste brutotunnitasu veerandi võrra madalam kui meestel. Tekib küsimus, kas need faktid on omavahel põhjuslikus seoses ja kui on, siis millises?

Eesti on muutumas maailma statistikasüsteemi andmehalduse eestkõnelejaks. Miks meile andmehaldus nii korda läheb? Vastus on imelihtne: andmed tekivad kõikjal ning korrastatud ja toimiva andmehaldusega riikides on erasektori andmeesitajate halduskoormus riigi andmekogude ristkasutamise ja andmete jagamise tõttu tunduvalt väiksem kui riikides, kus andmeid küsitakse enamjaolt küsimustikega.

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.

Statistikaamet esitleb täna, 27. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2016“, mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega.

83% Eesti elanikest on teadlikud, et tänavu toimub rahva ja eluruumide loendus, selgub uuringufirma Faktum & Ariko poolt läbi viidud küsitlusest. Enamik küsitletutest pidas rahvaloenduse korraldamist vajalikuks.

Tänasest, 5. märtsi hommikust kuni märtsikuu lõpuni külastavad 24 Statistikaameti küsitlejat 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ( REL 2011 ) prooviloenduse käigus neid prooviloenduspiirkondade elanikke, kes ei osalenud jaanuaris ja veebruaris toimunud elektroonilisel iseloendusel ehk e-loendusel . REL 2011 prooviloenduse teine etapp ehk küsitlusloendus toimub 5.-31. märtsini üheksas Eesti omavalitsuses. „Internetis toimunud elektrooniline iseloendus ehk e-loendus on nüüdseks üle 5000 inimese kaasabil testitud, nüüd palume prooviloenduspiirkondade inimestelt abi ja vastutulelikkust, et

Statistikaamet esitleb täna, 28. juunil kogumikku „Pilte rahvaloendusest“, mis tutvustab 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi ning heidab valgust mõnele viimasel loendusel ilmnenud uuemale aspektile.

Eestis on muuseumid jätkuvalt populaarsed. 2016. aastal külastati Eesti muuseume kokku 3,5 miljonit korda, mis on 6% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.