Otsingu tulemused

ISSN 1736 - 8677 ISBN 978-9985-74-489-5 Eesti keeles Formaat A6. 56 lk Ilmus: 29.04.2011 Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate eri eluvaldkondadest ja nende arengust viimastel aastatel. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Eestit võrreldakse teiste Euroopa Liidu riikidega. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti ja infot valitsussüsteemi kohta, samuti

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,1% ja võrreldes 2013. aasta aprilliga -2,3%, teatab Statistikaamet.

Ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kasum vähenes 2009. aasta III kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta jaanuaris võrreldes detsembriga 3,0% ja võrreldes 2012. aasta jaanuariga 4,4%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga  0,6% ja võrreldes 2013. aasta juuliga –0,4%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2016. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga -0,6% ja võrreldes 2015. aasta II kvartaliga -1,3%, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel oli ettevõtlussektori kogukasum 2009. aastal 17,2 miljardit krooni, mis oli enam kui kaks korda väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta jaanuaris võrreldes 2011. aasta detsembriga 0,7% ja võrreldes jaanuariga 3,1%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta oktoobris võrreldes septembriga -0,7% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,2%, teatab Statistikaamet.

Tasemeõppe välistudengite arv Eestis vähenes 2020/2021. õppeaastal piirangute tõttu, samal ajal välisvilistlaste* arv aga kasvas. Võrreldes varasemate aastatega suurenes nii välisüliõpilaste ka -vilistlaste tasutud tööjõumaksude kogusumma ja see oli suurem kui kunagi varem. Andmeteadur Kadri Rootalu analüüsis, milline oli välisüliõpilaste ja –vilistlaste roll Eesti tööturul ning panus majandusse.