Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Tallinnas ja selle läänepoolsel tagamaal, kust lühim tee Tallinna kesklinna jõudmiseks läbib Haabersti ristmikku, ligi 60 000 inimest. Iga päev läbib tööle jõudmiseks Haabersti ristmikku hinnanguliselt 21 000 inimest.

Esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2013 Eesti arvestuslik rahvaarv 1 286 540, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu kahanemist 2012. aastal mõjutas kõige enam väljarände suurenemine ja surmade arvu kasv.

Statistikaameti andmetel peatus 2020. aasta novembris Eesti majutusettevõtetes 118 000 turisti, kes veetsid seal kokku 224 000 ööd. Võrreldes 2019. aasta sama kuuga oli külastajaid 55% vähem.

Statistikaameti andmetel sündis 2013. aastal 13 500 last, mida on 500 võrra vähem kui aasta varem. Kui veel hiljuti sai rõõmustada kasvava sündimuse üle, siis viimasel kolmel aastal sündimus väheneb.

Tallinna rahvastiku ruumilises paiknemises on 1989., 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetele tuginedes toimunud suured muutused – üle kogu Eesti on toimunud rahvastiku koondumine Tallinnasse ning Tallinna elanike valgumine väikeelamute piirkondadesse.

Statistikaamet uurib sotsiaalministeeriumi tellimusel, millise töö on ajutise kaitse saanud Ukraina põgenikud ja teistel alustel riigis viibivad Ukraina kodanikud endale leidnud. Andmeid hakatakse edaspidi uuendama regulaarselt.

2014. aastal valminud statistikaameti kaardirakendus suletakse 30. juunil 2023.

Eesti on Euroopas juba aastakümneid silma paistnud suhteliselt suure lahkuminevate kooselude arvu poolest. Ühtlasi tähendab see, et siin on sarnaselt teiste Põhjamaadega küllaltki palju kärgperesid ja lapsi, kelle vanemad ei ela üheskoos. Et saada rohkem teada selliste laste ja vanemate kohta, kes ühes majapidamises ei ela, uuriti 2021. aasta sotsiaaluuringus (nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides) muuhulgas kärgperede elukorralduse kohta.

Selle aasta ÜRO rahvusvahelise veepäeva teemaks on vee väärtustamine. Vesi on eluks hädavajalik ressurss ja mängib olulist rolli ka kliima reguleerimise tsüklis. Veevarude ja vee ökosüsteemide ning joogi- ja suplusvee haldamine on seetõttu keskkonnakaitse üks alustalasid. Euroopa Liidu (EL-i) viimase 30 aasta veepoliitika on samuti keskendunud veeressursside kaitsele.

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15–29-aastast noort ehk 12,5% vastavast vanuserühmast. Nendest ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed (ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised). Võrreldes 2014. aastaga on tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal olevate noorte arv vähenenud 4400 võrra.