Otsingu tulemused

Eesti inimesed on keeduvorsti usku ­­ega kipu niisama naljalt oma tarbimisharjumusi muutma— nii võib järeldada Statistikaameti värskelt ilmunud andmetest.

Mis suunas tüürib jaanuari lõpus ametisse astunud Vabariigi Valitsus Eesti riiki? Vabariigi Valitsuse kõige olulisemad eesmärgid järgnevaks kaheks aastaks on nüüd nähtaval Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuul Tõetamm.

Rahvaloendus jäädvustab hetkepildi Eesti elust, rahvastikust ja eluruumidest sellisena, nagu see oli 2021. aasta viimasel päeval. Eestis elas sel hetkel 1 331 824 inimest, mida on rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud rahvaloendusel (2011), kuid vähem kui sellele omakorda eelnenud loendusel (2000). Järgnevalt vaatame, kuidas täpsemalt on rahvastiku koosseis riigisiseselt muutunud.

Veebruari lõpuga sai läbi rahva ja eluruumide loenduse küsitlus, mis erines varasematest loendustest paljuski. Seega on paras aeg teha toimunust vahekokkuvõtteid ja panna vajalik teadmine edaspidi analoogsete uuringute planeerimiseks kõrva taha.

Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi magistrant Kadi Kilgi soovis oma magistritööga leida parimat mudelit, millega prognoosida riskipatsientide sattumist haiglasse. Selle teadasaamiseks kasutas ta Eesti Haigekassa raviarvete andmeid. Oma tööga pälvis Kilgi Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia.

Ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kogukasum suurenesid 2012. aasta II kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, teatab Statistikaamet.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2013. aasta I kvartalis 647 miljonit eurot, mis oli 3% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Kui mullu suurenes kogukasum aastavõrdluses keskmiselt 7%, siis tänavu I kvartalis kasv aeglustus.

ISSN 1736-8677 ISBN 978-9985-74-595-3 Eesti keeles Formaat A6. 60 lk Ilmus: 31.05.2016 Populaarne taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eri eluvaldkondade arengust. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, haridus, kultuur, tööturg, palk, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, väliskaubandus, turism jms. Põhjalikumalt käsitletakse viimasel aastal toimunut, võrdluseks on esitatud kümne viimase aasta, samuti teiste Euroopa Liidu riikide andmed. Lisatud on geograafilisi fakte Eestist ja infot valitsussüsteemi kohta, samuti

Ülemaailmse eriolukorra valguses võtsime vaatluse alla Eesti tööturu seisu enne kriisi. Kui palju on Eestis olnud vabu ametikohti ning kuivõrd on need viimase viie aasta jooksul muutunud? Heitsime pilgu peale ka suurematele tööandjatele ja hooajalistele muutustele.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2017. aasta III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,9% ja võrreldes 2016. aasta III kvartaliga 1,7%, teatab Statistikaamet.