Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel esines 2011. aastal 29%-l Eesti elanikkonnast elukoha ümbruses müra ja 26%-l saastet, samas probleemiks pidas seda vaid 13%. Teiste Euroopa riikidega võrreldes elavad Eesti elanikud suhteliselt müra- ja saastevabas keskkonnas. Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra (maantee-, rongi-, lennuliiklus), samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra. Linnalistes asulates märgiti müraprobleemi kaks korda sagedamini kui maapiirkondades. Võrreldes teiste Euroopa

2010. aasta aprillis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 37% ja import 18% eelmise aasta aprilliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Eksport suurenes kõikide peamiste kaubajaotiste, kõige rohkem aga kütuste väljaveo suurenemise tõttu.

Eesti jaekaubanduses jääb keskmine juurdehindlus 24–25% piiresse, mis paigutab Eesti teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kümne väikseima juurdehindlusega riigi hulka.

Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse

Eesti eksportiv ettevõte ekspordib aastas keskmiselt 2,4 miljoni euro eest kaupu. Pooled eksportijad piirduvad ühe kuni kolme toote eksportimisega ühele või kahele välisturule. Enim on eksportivaid ettevõtteid puidutööstuses. Eesti eksportööride ekspordikorvi uurides selgus, et üle veerandi eksportijatest müüs välisturul vaid ühte toodet. Samas pooled eksportöörid müüvad välisturgudel nelja ja enam toodet, mis näitab, et Eesti eksportööri ekspordikorv on üpris mitmekesine. Eesti ettevõte siseneb välisturule enamasti vaid ühe tootega ning keskendub oma olulisimale tootele. Samas on

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 14% ja import 40%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete väljaveo suurenemine ning impordi suurt kasvu ühekordsed tehingud transpordivahenditega.

Teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti kerkis Eestis 2011. aastal uue tähiseni — 2,41%, ületades esmakordselt Euroopa Liidu 2,03%-se keskmise, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti 2012. aasta sotsiaaluuringu andmetel esines elukoha ümbruses müra 28%-l Eesti elanikest, samas probleemiks peab seda iga kaheksas elanik.

Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,3 miljardi krooni (721 miljoni euro) väärtuses ja imporditi Eestisse 12,5 miljardi krooni (800 miljoni euro) eest, teatab Statistikaamet. 2009. aasta maiga võrreldes suurenes eksport kõikides kaubajaotistes, enim aga metalli ja metalltoodete väljaveos.

Kuigi 2008. aasta lõpukuudel hakkas jooksevhindades järsult vähenema nii kaupade eksport kui ka import, kasvas eksport aasta kokkuvõttes varasema aastaga võrreldes 5%, samal ajal kui import vähenes 5%, teatab Statistikaamet. Väliskaubanduse puudujääk vähenes oluliselt.