Otsingu tulemused

Statistikaamet alustab pühapäeval, 9. detsembril leibkonna eelarve uuringut, millega kogutakse leibkondadelt andmeid nende igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta. Uuring kestab 2019. aasta lõpuni.

Eesti ja Läti 2010. aasta põllumajandusloenduse esialgseid tulemusi võrreldes selgub, et maa ja tootmine koondub üha enam suurte majapidamiste kätte. Eestis on viimase viie aasta jooksul majapidamiste arvu vähenemine ja suurte majapidamiste osatähtsuse kasv olnud kordades kiirem kui mujal Euroopas, kuid Lätis on muutused veelgi suuremad. 2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 19 700 põllumajanduslikku majapidamist ja Lätis 83 100. Põllumajanduslike majapidamiste arv on eelmise, 2001. aasta loendusega võrreldes Eestis vähenenud kolm korda ja Lätis 41%. [caption id="attachment

Leibkonnaliige kulutas 2010. aastal vähem kui 2007. aastal, samas suurenes leibkonna eelarves sundkulutuste osatähtsus, teatab Statistikaamet.

Töötuse määr oli 2018. aasta III kvartalis 5,2%, tööhõive määr 68,2% ja tööjõus osalemise määr 72,0%, teatab Statistikaamet. Töötus püsis madal ja on sarnane majandusbuumi aastatele. Tööhõive ja tööjõus osalemise määr on kõrgemad isegi buumiaastatega võrreldes. Vanemaealiste tööhõive on rekordiliselt kõrge.

Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta mais eelmise aasta maiga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet. Kui aprillis kasvas jaemüük aastases võrdluses 6%, siis mais jaemüügi kasv veidi kiirenes.

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk 2019. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,4%. Keskmine brutotunnipalk oli 8,22 eurot, mis on 9% suurem kui möödunud aasta samas kvartalis.

Meeste oodatav eluiga sünnimomendil oli 2017. aastal 73,7 aastat ja naistel 82,3 aastat, teatab Statistikaamet. Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe.

Kui veel kakskümmend aastat tagasi oli Eesti lahutuste arvu poolest Euroopas esikohal, siis praeguseks oleme taandunud keskmike sekka. Samal ajal on aga vähenenud ka abielude arv.