Otsingu tulemused

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et ligi kolmandik töötajatest töötab sageli õhtuti, öösiti või nädalavahetustel. Seejuures teeb õhtuti sagedasti tööd iga viies, öisel ajal iga kümnes töötaja. Laupäeviti töötab veerand ja pühapäeviti iga kuues töötegija.

Statistikaameti esialgsetel andmetel suurenes eelmisel aastal ettevõtete müügitulu enamikel tegevusaladel. Suurima panuse sektori müügitulusse andsid kaubanduse, töötleva tööstuse ning info ja sideettevõtted. Müügitulu kasvu pidurdasid enim energeetika ja mäetööstus.

Täpsustatud andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 16,1%, teatab Statistikaamet. SKP langes kuuendat kvartalit järjest.

Innovatsiooniuuringu andmetel olid 2010. aastal 56,8% ettevõtetest uuenduslikud, teatab Statistikaamet. Ettevõtete uuenduslikkus jäi 2008. aasta tasemele, siis oli uuenduslikke ettevõtteid 56,4%.

Statistikaameti andmete kohaselt tõusis ehitushinnaindeks 2019. aastal võrreldes 2018. aasta keskmisega 1,9%. Möödunud aasta neljandas kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus kolmanda kvartaliga võrreldes 0,5% ja 2018. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 1,7%.

2015. aasta I poolaastal oli teenuste ekspordis ja impordis suurima osatähtsusega veonduse ja laonduse tegevusala, mis andis 31% Eesti teenuste koguekspordist ja 17% koguimpordist, teatab Statistikaamet.

Viimase nelja aasta kõige suurem veini ja vahuveini impordimaht registreeriti statistikaameti andmetel 2022. aastal, kui Eestisse toodi 18,2 miljonit liitrit veini ning 5,3 miljonit liitrit vahuveini. Veini import oli kõige intensiivsem kevad- ja suvekuudel, eriti juunis ja juulis. Veinide ja vahuveinide impordimaastikku aastatel 2019–2022 tutvustab lähemalt statistikaameti praktikant Eliise Saskia Ševtšenko.

Statistikaameti palgarakendusest ametipalk.stat.ee on nüüdsest kättesaadavad ka selle aasta esimese kvartali palgaandmed. Rakendusse lisandusid juurde ka 11 ametirühma mediaanpalgad.

Statistikaameti andmetel kulutati Eestis 2019. aastal teadus- ja arendustegevusele 453 miljonit eurot ehk lausa 24% enam kui aasta varem. Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktist moodustas 1,61%, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja.

Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse