Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. „Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 274 800 inimest, keda on pea 29 000 võrra vähem kui 2022. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli alla 807 euro kuus,“ ütles ta. Sissetulekud kasvasid eelkõige lastetoetuste ja pensionide arvelt Analüütik tõdes, et suhtelise vaesuse määr on läbi aastate olnud kõrgeim üksi elavate vanemaealiste ning üksikvanemaga leibkondade seas. „Näeme, et 2023. aastal vähenes aga suhteline

Esmase hinnangu põhjal jätkus 2023. aasta esimeses kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus. Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul vähenes jätkuvalt keeruliste aegade tõttu nii kaubanduses kui ka töötlevas tööstuses SKP eelmises kvartalis võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga ligikaudu 4%.

Aasta algab paljudele lubadustega – lähen trenni, hakkan tervislikumalt sööma ja puhkan rohkem. Kui tublilt on Eesti inimesed aga seni oma tervise ja hea enesetunde eest hoolitsenud? Tõde selgub viimase ajakasutuse uuringu andmetest.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta jaanuaris võrreldes detsembriga 3,0% ja võrreldes 2012. aasta jaanuariga 4,4%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus märtsis võrreldes veebruariga –0,7% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,9%. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi alla 0,9% viimati 2016. aasta oktoobris, mil see oli 0,6%.

Statistikaameti andmetel oli tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus 2009. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta detsembriga -1,8%. Tootjahinnaindeksit mõjutas detsembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus toiduainete tootmises ja hindade langus ehitusmaterjalide tootmises. 2008. aasta detsembriga võrreldes tõusid hinnad enim mäetööstuses. Loe veel

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus mais võrreldes aprilliga -0,7% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga -1,7%. Eelmise aasta maiga võrreldes olid kaubad 1,5% ja teenused 2,0% odavamad.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta juulis võrreldes juuniga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 5,2%, teatab Statistikaamet.

Statistikaamet annab sellest aastast välja sisemajanduse koguprodukti (SKP) kiirhinnangut, et anda möödunud aasta neljanda kvartali ja kogu 2022. aasta majanduse käekäigust ülevaade enne lõpliku kokkuvõtte tegemist 1. märtsil. Kiirhinnangu koostas juhtivanalüütik Robert Müürsepp.