Otsingu tulemused

2010. aasta septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 13,2 miljardi krooni (841 miljoni euro) väärtuses ning imporditi Eestisse 13,5 miljardi krooni (860 miljoni euro) eest, teatab Statistikaamet. Kaupade eksportkäive oli samal tasemel viimati 2008. aasta oktoobris.

Üleilmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist saab võrrelda mitmevõistlusega: kõigil aladel saadud tulemus loeb. Ühtki eesmärki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks on peale üleilmsete eesmärkide oluline säilitada ka kultuuriruumi elujõulisus, sest kultuurikandjateta pole riiki.

Eelmise aasta küsimustikele saime andmeesitajatelt tagasisidet 6520 korda. Vastajatelt saadud väärtuslik info aitab meil tulevikus teilegi vajalikke andmeid koguda järjest mugavamate ja lihtsamate meetoditega.

2010. aasta juulis suurenes kaupade eksport jooksevhindades 32% ning import 24% võrreldes eelmise aasta juuliga. Kaupade eksportkäive on olnud sellel aastal suurem vaid mais, teatab Statistikaamet.

Euroopa elukvaliteedi uuring ja Euroopa sotsiaaluuring vaatavad vaba aja kasutamist ja sotsiaalseid suhteid ning üritavad nende põhjal inimeste elukvaliteedist ülevaadet saada. Traditsiooniliselt on inimeste elukvaliteeti mõõdetud majandusnäitajate alusel (SKP, sissetulek), kuid viimastel aastatel on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama subjektiivsetele hinnangutele, mis mõõdavad rahulolu või õnnetunnet. Elukvaliteedi üks näitaja on vaba aja olemasolu ja selle kasutusvõimalused. Eurofoundi korraldatavas Euroopa elukvaliteedi uuringus paluti inimestel hinnata oma juurdepääsu kultuuriasutustele

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2019. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta märtsiga 8% ja import 5%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas Euroopa Liidu riikidega toimunud ekspordi ja impordi suurenemine.

Statistikaamet kohtus Riigikogu fraktsioonide ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoniga, et tutvustada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusega kogutavaid andmeid ja loenduse meetodit.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta juulis võrreldes juuniga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,6%, teatab Statistikaamet.

2009. aastal suutis Euroopa Liidu 27 liikmesriigist vaid viis Maastrichti eelarvepuudujäägi kriteeriumit täita ning lubatud võlataset ületas 12 liikmesriiki. Nõrgeneva euro päästmiseks soovib Euroopa Komisjon eurotsooni liikmesriike suruda senisest enam eurokriteeriumide piiridesse. Maastrichti valitsemissektori eelarvepuudujäägi kriteeriumit (puudujääk ei tohi ületada 3% SKP-st) suutsid 2009. aastal täita Taani (-2,7%), Soome (-2,2%), Eesti (-1,7%), Luksemburg (-0,7) ja Rootsi (-0,5%) ning ükski liikmesriik ei lõpetanud eelarveaastat ülejäägiga. EL-27 valitsemissektori koonddefitsiit suurenes

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes eelmise aasta sama ajaga 8% ja import 3%. Oluliselt mõjutas Eesti kaupade ekspordi kasvu kokkupandavate puitehitiste suurem müük.