Otsingu tulemused

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta aprillis Eestist jooksevhindades 7,7 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 9,5 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta aprilliga vähenes nii eksport kui ka import ligi 40%.

Eesti väliskaubanduse puudujääk vähenes esialgsetel andmetel veebruaris 1,1 miljardi kroonini, teatab Statistikaamet. Puudujääk oli nii madalal tasemel viimati 2001. aasta mais.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta märtsis Eestist jooksevhindades 8,3 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 10 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta märtsiga eksport ja import vähenes, võrreldes eelmise kuuga aga suurenes.

Statistikaamet vaatles põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti aastatel 2010–2016 Balti riikides ja Soomes. Enim on selle kaubagrupi toodete eksport sel ajavahemikul vähenenud Eestis. Aastatel 2014–2016 vähenes nende väljavedu 12%, mis näitab, et Eestis on uute sihtturgude leidmine ja kahanenud ekspordikoguste taastamine olnud keerulisem kui teisel kolmel riigil.

Majanduskriisist väljumiseks muutsid paljud Euroopa Liidu riigid ühe meetmena ka maksupoliitikat. Balti riikide maksumuudatused olid suunatud peamiselt tarbimise maksustamisele.

Majanduskriisist väljumiseks muutsid paljud Euroopa Liidu riigid ühe meetmena ka maksupoliitikat. Balti riikide maksumuudatused olid suunatud peamiselt tarbimise maksustamisele.

Kaupade eksport ja import kasvas 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga kumbki 3%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus kasvas aastases võrdluses viimati 2012. aastal.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta augustis Eestist kaupu jooksevhindades 7,8 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 9,3 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel oli veebruaris Eesti kaubavahetuses ülejääk, kui kaupade eksport ületas importi 0,2 miljardi krooni võrra, teatab Statistikaamet. Viimati oli väliskaubanduse bilanss positiivne 1993. aasta juunis.

Euroopa elukvaliteedi uuring ja Euroopa sotsiaaluuring vaatavad vaba aja kasutamist ja sotsiaalseid suhteid ning üritavad nende põhjal inimeste elukvaliteedist ülevaadet saada. Traditsiooniliselt on inimeste elukvaliteeti mõõdetud majandusnäitajate alusel (SKP, sissetulek), kuid viimastel aastatel on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama subjektiivsetele hinnangutele, mis mõõdavad rahulolu või õnnetunnet. Elukvaliteedi üks näitaja on vaba aja olemasolu ja selle kasutusvõimalused. Eurofoundi korraldatavas Euroopa elukvaliteedi uuringus paluti inimestel hinnata oma juurdepääsu kultuuriasutustele