Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel on väliskaubanduses olukord sajandi jooksul omajagu muutunud: kui 1924. aastal veeti Eestisse kaupu enamasti Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt, siis 2016. aastal Soomest, Saksamaalt ja Leedust.

2015. aastal käis iga kolmas 1.–3. klassi õpilane kuni 1 kilomeetri kaugusele kooli. Algkooliõpilase keskmine koolitee on 3,2 kilomeetri pikkune ning maakonniti on kõige pikem koolitee Hiiumaa õpilastel.

Möödunud aasta oli taimekasvatajatele varasemast soodsam ja tõi nii kogusaakide kui ka hektarirekordeid. Statistikaameti andmete alusel kujunes lõplikuks teraviljasaagiks 1 625 000 tonni. Kartuli kogusaak 120 500 tonni oli viimase kuue aasta parim ja ka avamaaköögiviljade saak muljetavaldav 77 000 tonni.

Tänavu II kvartalis sooritati 6500 ostu-müügitehingut, teatab Statistikaamet. Ostu-müügitehingute arv vähenes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kolmandiku ja suurenes eelmise kvartaliga võrreldes viiendiku.

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.

Viiruse leviku tõkestamise meetmed on avaldanud meie majandusele arvestatavat mõju. Mõned sektorid on selle tulemusena saanud rohkem kannatada kui teised. Peamine kahju on selgelt esile kerkinud ja selle ulatus arvutamisel. Mida on aga võimalik öelda kriisist enim mõjutatud sektorite taastumisvõime kohta?

Märtsis välja kuulutatud ja üle kahe kuu kestnud eriolukord mõjus tööturule negatiivselt. Kui tavalisel aastal on töösuhete arv hakanud teises kvartalis kasvama, siis sel aastal algas märtsi teises pooles hoopis vähenemine. Iga kaotatud töökoha taga on inimene, seega uurisime, kellele on eriolukorrast tingitud tööturu muutused kõige valusama löögi andnud.

Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 360 ehk 3540 inimese võrra suurem kui aasta tagasi.

I kvartalis sooritati 5400 ostu-müügitehingut koguväärtusega 4,7 miljardit krooni, teatab Statistikaamet. Alates 1997. aastast, kui Statistikaamet kinnisvaraturgu jälgib, pole tehingute arv kvartalis alla 6000 langenud.