Otsingu tulemused

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2014. aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 13,7%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 15,5% ja majade hinnad 9,1%.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 1,1% ja võrreldes 2013. aasta II kvartaliga 14,5%, teatab Statistikaamet.

30. juunil 2015 avaldas Eurostat raporti Eesti riikliku statistikasüsteemi vastavuse kohta Euroopa statistika tegevusjuhisele. Euroopa riikide statistikasüsteeme hinnanud meeskondade juht Priit Potisepp selgitab, miks on selline hindamine oluline ja millised olid Eesti hindamise tulemused.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,6% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 3,3%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta septembris võrreldes augustiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 3,7%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti rahvastiku valdkonna juhtivanalüütik Mihkel Servinski võtab kokku peagi lõppeva statistika-aasta Eestis. Mis oli hästi? Milliste kitsaskohtadega tuleks tegelda?

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta jaanuaris võrreldes 2017. aasta detsembriga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 3,5%, teatab Statistikaamet.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel on töörände peamiseks sihtkohaks suuremad linnad. Laste haridus- ja vanemate töörände muster enamasti ei kattu. Õpirände ulatuse ja suuna määrab kooli kaugus kodust – gümnaasiumis käiakse üldjuhul kodu lähedal.

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata, mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt.

Palju on huvi tuntud, milliste Eesti piirkondade lapsi vaesus rohkem puudutab ja millistes piirkondades on laste elu parem. Jätkuks laste heaolu teemale heidab Statistikaamet pilgu laste vaesuse piirkondlikule mustrile.