Otsingu tulemused

Statistikaamet soovitab osaleda e-rahvaloendusel juba praegu ja mitte jätta toimingut jaanuarikuu lõppu, kui suurenev osalemiskoormus võib ankeedi täitmise aeglasemaks teha. Kahe nädalaga on e-rahvaloendusel saanud kirja juba üle 310 000 inimese.

Rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päeva eel, vaatleme lähemalt Eesti inimeste seost raamatutega. Kui palju raamatuid on Eesti elanike kodus, kui palju laenutatakse ja loetakse?

Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi. 2008. aasta oli Eestis oodatav eluiga Statistikaameti andmetel läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastani. Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra. Vaatamata tõusule on Eesti elanike eluiga lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides. Euroopa Liidus oli keskmine oodatav eluiga 2008

Statistikaameti 2014. aasta tööjõu-uuringu andmetel olid naised valmis uue töökoha vastu võtma, kui selle brutokuupalk oli keskmiselt 729 eurot, mehed aga 914 euro eest. Seega oli naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3%.

Statistika paljastab, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

20. november on ÜRO lapse õiguste konventsiooni aastapäev, mida tähistatakse ülemaailmse laste päevana. Laste ja noorte kultuuriaasta raames ning ülemaailmse laste päeva eel annab Statistikaamet ülevaate, millistes leibkondades kasvavad Euroopa Liidu (EL-28) lapsed.

Hinnatõus seostub lõpptarbija jaoks eelkõige negatiivse nähtusega ning viimasel ajal on iseäranis palju poleemikat tekitanud alkohoolsete jookide hinnatõus. Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetele toetudes uurime, mida tähendab alkohoolsete jookide hinnatõus lõpptarbija jaoks.

1959. aasta jaanuaris toimunud Eesti viiendal rahvaloendusel saadi rahvaarvuks 1 196 791, mida oli rohkem kui kunagi varem. Esimene sõjajärgne rahvaloendus leidis Eestis aset 14 aastat pärast sõja lõppu. 1959. aasta 15. jaanuaril toimunud rahvaloenduse küsimustik oli vabariigiaegsetest rahvaloendustest (1922 ja 1934) napim - kokku oli loenduslehel inimese kohta 15 küsimust. Küsiti: sugu, vanust, alalise elukoha aadressi, sealt äraoleku aega, perekonnaseisu, suhet perekonnapeaga, rahvust, kodakondsust, emakeelt, haridust, õppeasutuse tüüpi, kus õpib, elatusallikat, töökohta, tegevusala selles

1959. aasta jaanuaris toimunud Eesti viiendal rahvaloendusel saadi rahvaarvuks 1 196 791, mida oli rohkem kui kunagi varem. Esimene sõjajärgne rahvaloendus leidis Eestis aset 14 aastat pärast sõja lõppu. 1959. aasta 15. jaanuaril toimunud rahvaloenduse küsimustik oli vabariigiaegsetest rahvaloendustest (1922 ja 1934) napim - kokku oli loenduslehel inimese kohta 15 küsimust. Küsiti: sugu, vanust, alalise elukoha aadressi, sealt äraoleku aega, perekonnaseisu, suhet perekonnapeaga, rahvust, kodakondsust, emakeelt, haridust, õppeasutuse tüüpi, kus õpib, elatusallikat, töökohta, tegevusala selles

Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi. 2008. aasta oli Eestis oodatav eluiga Statistikaameti andmetel läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastani. Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra. Vaatamata tõusule on Eesti elanike eluiga lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides. Euroopa Liidus oli keskmine oodatav eluiga 2008