Otsingu tulemused

17. mail kell 11-16 toimub projekti Infotehnoloogiline mobiilsusobservatoorium (IMO) virtuaalne lõpuseminar, millest saavad osa võtta kõik huvilised. Seminaril teeb ettekande ka statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra, kes räägib registripõhisest andmestikust elukoha, töökoha ja õppeasutuste vahel liikumise analüüsimiseks.

Aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse küsitluse käigus saavad inimesed muu hulgas anda hinnangu oma tervisele. Samas sõnastuses tervist puudutavad küsimused kõlasid rahvaloendusel ka kümme aastat tagasi, mistõttu pakuvad seekordsed tulemused ülevaatliku pildi sellest, milline on Eesti rahva tervis ja kuidas on see kümnendiga muutunud.

Statistikaamet avaldas 31. augustil 2021 rahvamajanduse arvepidamise revideeritud näitajad. Ümberarvestuste käigus uuendati kogu aegrida 1995. aasta esimesest kvartalist kuni 2021. aasta esimese kvartalini.

Statistikaamet kutsub 12. ja 13. augustil kõiki Paidesse arvamusfestivalile, kus meie eksperdid arutlevad kirgi kütva rohepöörde teemadel ning toovad selgust sellesse, miks on ikkagi vajalik oma andmeid riigile usaldada. Tule kuulama ja oma arvamust valjuhäälselt avaldama!

Otsime vabatahtlikke, keda kaasata uute küsimustike ümberdisainimise protsessi. Meie eesmärgiks on kasutada arusaadavaid ja andmete õigsust tagavaid küsimustikke, mida ka lihtne täita oleks.

Rahvaloendus tuleb sel aastal teisiti. Kui viimastel loendustel osalenud mäletavad loendaja külaskäiku ja tunnipikkuseid jutuajamisi, siis nüüd piirdub see igale inimesele kümneminutise veebiküsimustiku täitmisega. Tundub lihtne, kuid eeldab siiski põhjalikku ettevalmistust ja, mis peamine, iga inimese tahet.

Väärkohtlemise äratundmine suhtes ei ole alati kerge. Kliiniline psühholoog ja statistikaameti suhteuuringu küsitlejate toetaja Kaia Kastepõld-Tõrs selgitab, millised märgid viitavad vägivaldsele suhtele.

Tänavu novembris pidas 94% elanikkonnast enda osalemist 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel tõenäoliseks ning neli viiendikku hindas loendust Eestile vajalikuks.

Eestis on palk endiselt delikaatne jututeema – oma palganumbrit ei taha paljud avaldada ja ka teiste palku enamasti ei teata. Ja kui keegi juhtubki palga kohta midagi küsima, tekib omamoodi piinlik moment ja justkui hästi ei tahaks vastata.

Statistikaamet revideeris rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegridu alates 1995. aastast. Kõikide korrektsioonide tulemusena muutus aastane sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades aastatel 1995–2018 keskmiselt 0,8%.