Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel vähenes märtsis kaupade eksport võrreldes 2019. aasta märtsiga 1% ja import 2%. Võrreldes 2019. aasta I kvartaliga vähenes eksport 3% ja import 4%. Kvartali kaubavahetust mõjutas kõige enam elektriseadmete ja mineraalsete toodete ekspordi ja impordi vähenemine.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport septembris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 11% ja import vähenes 4%. Võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga kasvas eksport 1% ja import vähenes 5%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks muutus 2020. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga -3,9%.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2022. aastal 1% ja võlatase 18% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 335 miljoni euroga.

Rahvaloenduse üheks osaks on kaardistada, kuivõrd aktiivses kasutuses on eesti keele kohalikud keelekujud ning kui palju on eri piirkondades nende kõnelejaid. Mõned inimesed on aga uurinud, miks ei saa näiteks rahvastikuregistris kohalikku murret oma emakeeleks märkida. Selles blogiloos vaatlemegi lähemalt, mis vahe on murdekeelel ja emakeelel ning kuidas need rahvaloenduses kirja panna.

Viimastel aastatel enne erakordset 2020. aastat oli nii teenuste ekspordile kui ka impordile iseloomulik mõõdukas kasv. Eesti Panga andmetel eksporditi möödunud aastal Eesti majandusüksuste poolt teenuseid ligi 5,7 miljardi euro eest, mis on 21,2% vähem kui aasta varem. Teenuseid imporditi veidi üle 5,4 miljardi euro eest ehk 5,6% võrra enam kui 2019. aastal.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7%, jooksevhindades moodustas SKP viimases kvartalis 9,9 miljardit eurot. Kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3%, jooksevhindades oli SKP 37,7 miljardit eurot.

Möödunud kuul statistikaametis toimunud eksperthindamise tulemusena andsid komisjoni liikmed nüüd ametile esmased soovitused. Tagasisides toodi esile Eesti riikliku statistika seadusandluse tugevust, ameti rolli andmehalduse koordineerimisel ja järjepidevat tööd andmekogude ning küsimustike kvaliteediga.

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk teises kvartalis 1538 eurot, mis on 7,3% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.

Statistikaameti andmetel vähenes mais kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga 25% ja import 24%. Võrreldes aprilliga kahanes eksport 2% ja import jäi samale tasemele.