Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8,5%, teatab Statistikaamet. SKP kasv on alates eelmise aasta II kvartalist järk-järgult kiirenenud.
Eestist eksporditi 2008. aastal kõrgtehnoloogilisi (KT) kaupu jooksevhindades 4,6 miljardi krooni eest ja imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. KT kaupade osatähtsus Eesti kaubavahetuses on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud.
Statistikaameti andmetel moodustas 2014. aastal Aasia riikide osatähtsus Eesti kaupade koguekspordist 4% ja -impordist 6%. Aasia riikide osatähtsus Eesti kaubavahetuses pole viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud.
Viimastel nädalatel on suure tähelepanu osaliseks saanud piimahinna järsk tõus, sest põhitoiduainena on piima kallinemine tarbijatele kohe tuntav. Samuti toob piimahinna tõus paratamatult kaasa teiste piimatoodete kallinemise, mis kokkuvõttes suurendab tarbija kulutusi toidukaupadele.
Eesti ettevõtted tootsid 2008. aastal varasema aastaga võrreldes 1,5 korda rohkem tuuleenergiat ja kolmandiku enam hüdroenergiat, teatab Statistikaamet. Alates 2005. aastast on elektri tootmine taastuvatest energiaallikatest järk-järgult suurenenud.
Eesti sadamates käideldud kaubamaht kasvas mullu 35,9 miljoni tonnini, mida on 3% rohkem kui 2017. aastal. Raudtee kaubamaht kasvas võrreldes 2017. aastaga 2% ehk 27,8 miljoni tonnini.
2014. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas kaupade eksport jooksevhindades 1% ja import 4%, teatab Statistikaamet. Kui üheksa kuud järjest Eesti väliskaubandus kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes, siis märtsis kaubavahetus kasvas.
2012. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga suurenes kaupade eksport Eestist jooksevhindades 7%, import Eestisse aga 14%, teatab Statistikaamet. Impordi kiirem kasv võrreldes ekspordiga suurendas ka kaubavahetuse puudujääki.