Otsingu tulemused

Rahandusministeeriumi tellimuse alusel statistikaameti tehtud uuringust selgus, et tänavu jaanuaris oli 82,2% vähemalt 16-aastastest eestimaalastest oma elukeskkonnaga üldiselt väga või pigem rahul. Kõige suurem oli rahulolu Hiiumaal ja Saaremaal ning kõige väiksem Ida-Virumaal.

Septembri algul avaldas statistikaamet 2021. aasta rahvaloenduse tulemused, kust jäi muu hulgas silma ka tõsiasi, et 15,6% Eesti elanikest elab üksinda. Loenduse metoodika ja mõistete järgi tähendab üksi elav inimene kedagi, kes elab oma eluruumis (korteris või eramus) ainsa elanikuna. Kes need inimesed on, milline on nende demograafiline profiil ja kus kõige rohkem üksi elatakse, uuris juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 0,3% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 1,1%. Kaubad olid eelmise aasta septembriga võrreldes 0,7% ja teenused 1,7% odavamad.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2019. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 5,9%, teatab Statistikaamet. Aasta võrdluses on eluaseme hinnaindeks näidanud kasvutrendi viimased üheksa aastat. Eelmise kvartaliga võrreldes oli eluaseme hinnaindeksi muutus 1,7%.

Statistikaamet koostab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ettevõtte elujõulisuse indeksi rakendust. Tehisintellekti tehnoloogial põhinev rakendus prognoosib ettevõtte majandusnäitajate ja riigile esitatud andmete põhjal ettevõtte elujõulisust. Praegu on rakendus testimisjärgus ning ootab ettevõtete tagasisidet.

Eesti inimestele meeldib elada suurtes linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolitakse suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse. Nii selgub statistikaameti andmetest, mis võrdlevad rahvastiku paiknemist 2000. ja 2024. aastal.

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga 1,1% ning tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 22,5%. Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 20,5% ja teenused 26,4% kallimad.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 15,3%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 14,4% ja teenused 17,2% kallimad.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 1,9% ja teenused 7,1% kallimad.