Otsingu tulemused

Andmed on varandus ning aina ulatuslikum lisandväärtuse allikas. Korrektsete, teaduspõhiste ja usaldusväärsete andmete kasutamine annab võimaluse teha vajalikke otsuseid parimal võimalikul viisil. Millised on andmemaailma murekohad, võimalused ja tulevik? Kuidas hea andmekirjaoskus aitab analüüsida ühiskonnas ja majanduses toimuvaid muutuseid, planeerida tegevusi ning võtta vastu teadmuspõhiseid otsuseid? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKMi) turismi valdkonnajuht Külli Kraner aitab andmemaailma mõtestada.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 12 040 vaba ametikohta, mida on 8,7% vähem kui eelneval aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist pisut alla 6000 inimese.

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku

„ Innofondi projekti tulemusena loodame radikaalselt vähendada andmete esitamisest tulenevat halduskoormust meie ettevõtjatele. Kui projekt õnnestub, saavad riik ja erasektor tulevikus andmeid palju lihtsamalt ristkasutada ja meie saame pakkuda paremaid andmeteenuseid,” rääkis statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabusk. „Me loodame, et leiame selleks võimeka ja pühendunud partneri,“ lisas ta. Paabuski sõnul on seni liiga suur osa riigi kogutud andmete potentsiaalist jäänud kasutamata just seetõtu, et andmete ristkasutamiseks pole piisavalt turvalisi lahendusi. “Riikliku statistika

Statistikaameti andmetel sõitis Eestis ühistranspordiga kolmandas kvartalis kokku üle 40 miljoni reisija. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli reisijaid küll neljandiku võrra vähem, aga teise kvartaliga võrreldes kasvas ühistranspordi kasutajate arv 82%.

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku

Elukindlustuse väljamakseid tehti 2025. aasta esimeses kvartalis 17,1 miljoni euro eest ehk 1,1% rohkem kui 2024. aasta esimeses kvartalis. Statistikaameti analüütik Egle Loorits selgitas, et kahjukindlustuse väljamaksed on õnnetuse tagajärjel väljamakstud hüvitiste summad, mis on aasta aastalt suurenenud ja nii ka selle aasta esimeses kvartalis. „Kahjukindlustuse väljamakseid tehti esimeses kvartalis 90,8 miljoni eurot eest ehk 1,2% rohkem kui 2024. aasta esimeses kvartalis,“ lisas Loorits. Tuntumad kahjukindlustuse liigid on liiklus-, reisi- ja kodukindlustus. Enim suurenes haiguskindlustuse

Statistikaamet on sõlminud lepingud Telia, Tele2 ja Elisaga, et alustada valitsuse tellimusel uuesti liikumisanalüüsi. Tehtava analüüsi eesmärk on aidata valitsusel hinnata kehtestatud meetmete mõju inimeste liikumisele, nakatumisohu arengut ja planeerida paremini regionaalset kommunikatsiooni. Liikumisanalüüs tehakse sama metoodikaga, mida kasutati eelmisel kevadel

Augusti alguses statistikaameti juhi ametisse asunud Urmet Lee kinnitab, et oleme suureks Eesti e-rahvaloenduseks valmis. Uurisime värskelt juhilt, mis on sel korral teisiti ja miks peaks igaüks loendusel osalema.

Kriisikomisjonile koostatud liikuvusanalüüsi esialgsed tulemused näitavad, et eriolukorra kehtestamisega on kaasnenud liikuvuse vähenemine. Statistikaamet kasutab liikuvusanalüüsiks mobiilinumbrite liikumisanalüüsi koondtabeleid, mis on teinud Elisa, Tele2 ja Telia. Analüüsis ei kasutatud mobiilioperaatorite klientide reaalajaandmeid ja üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete andmete põhjal analüüsida. Täpsemad tulemused avaldab statistikaamet 8. aprillil.