Otsingu tulemused

Eesti inimesed kasutavad üsna agaralt võimalust panna oma lapsele mitu nime ja üha rohkem on läinud hinda ka rahvusvahelised nimed, millel kirjapilte vahel lausa mitme käe sõrme jagu.

Selle aasta alguse seisuga elas Eestis 227 700 vanaema ja 132 200 vanaisa. See tähendab, et 27% rahvastikust on kellegi vanavanemad. Tänase vanavanemate päeva puhul vaatame lähemalt, kus vanaemad ja vanaisad elavad ning kui aktiivselt käivad nad oma toimetuste kõrvalt tööl ja koolis.

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.

Eelmisel aastal organiseerisid Eesti kontserdikorraldajad kodumaal 3092 kontserti, kuhu müüdi veebi kaudu üle 375 000 pileti. Kontserdikorraldajaid oli kokku 448, kellest iga neljas tegutses mitmes maakonnas.

Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sadamate kaubamaht 2021. aastal võrreldes eelneva aastaga 4,5%. Kaubamaht ulatus 39,3 miljoni tonnini, 2020. aastaga võrreldes veeti 1,7 miljoni tonni võrra rohkem kaupa.