Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Elurikkuse kaitse ja maakasutus

Valdkond
Elurikkus on kõigi inimeste ühine vara, mida on vaja hoolikalt hoida. Ökosüsteemide ja liikide kaitsmine ning säästlik kasutamine aitavad vähendada inimese põhjustatud keskkonnasurvet ja looduskatastroofe. Terved ja sidusad ökosüsteemid leevendavad ka kliima soojenemise mõju. Ülemaailmse säästva arengu eesmärk on säilitada ja parandada looduslike elupaikade olukorda ning tagada elu- ja liigirikkus maakeral. Elurikkuse kaitse, maakasutuse ja bioloogilise mitmekesisuse kohta avaldame järgmisi andmeid: ökosüsteemide pindalad; looduskaitse ja kulutused; maismaa pindala maakasutuse järgi

Keskkonnakaitse rahastamine

Valdkond
Keskkonnahoidlike tarbimis- ja tootmisharjumuste kujunemist toetavad riigi rakendatavad keskkonnameetmed. Keskkonnakaitse rahastamise statistikast leiab infot nii keskkonnakaitsele tehtud kulutuste, keskkonnatoetuste, kui ka riigile tasutud maksude kohta. Keskkonnakaitse rahastamise statistikast saab teada, kui palju kulutatakse keskkonnakaitsele ja kui suured on investeeringud; investeerivad keskkonnakaitsesse tootmisettevõtted ja kes on suurimad investeerijad; laekub keskkonnamakse ettevõtetelt ja kodumajapidamistelt; tarbitakse keskkonnakaitseteenuseid; millised keskkonnakaitse valdkonnad

Eesti meeste ja naiste oodatav eluiga pikeneb

Kuupäev 05.09.2018
Artikkel
Meeste oodatav eluiga sünnimomendil oli 2017. aastal 73,7 aastat ja naistel 82,3 aastat, teatab Statistikaamet. Viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud 6 aastat ja naistel 3,5 aastat. Selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste oodatava eluea vahe.

Rahvusvaheline koostöö

Valdkond
Rahvusvaheline koostöö tänapäeva kiirelt arenevas ja muutuvas maailmas on statistika tootmisel, arendamisel ning selgitamisel väga oluline. Rahvusvahelist koostööd tehakse nii ülemaailmselt kui ka piirkonniti. Rahvusvahelise koostöö eesmärk on kujundada ja välja töötada võrreldav statistika võtta kasutusele innovaatilisi meetodeid leida uusi andmeallikaid. Statistikasüsteemide uuendamine, uute andmeallikate ja töötlusviiside kasutuselevõtmine muudab statistika tegemise efektiivsemaks, andmed kvaliteetsemaks ja kasutajasõbralikumaks. Statistikutel ja analüütikutel tuleb iga päev otsustada

Uus veebilaiendus StatsFacts jagab kasulikku statistikat ja taustainfot

Kuupäev 24.03.2021
Artikkel
Statistikaametil valmis uus veebilaiendus StatsFacts, mis märgendab veebilehitsejas sõnu ja sõnapaare, et anda käsitletud teemade kohta andmeid ning taustainfot. StatsFactsi on võimalik kasutada veebilehitsejas Chrome ja selle saab tasuta alla laadida.

Riiklik statistika ja Euroopa statistika

Sisuleht
Mis on riiklik statistika? Riiklik statistika on avalik teave, mis kajastab ühiskonna olukorda ja muutusi. Riiklikku statistikat tehakse riikliku statistika seadus e alusel ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 toodud põhimõtetest ja kvaliteedinõuetest lähtudes. Riiklik statistika lähtub ühiskonna huvidest või Euroopa Liidu statistikaprogrammist ja seda tehakse statistikaprogrammi osana v õi programmivälise tellimustööna . Riiklik statistika on vajalik arengukavade ja prognooside koostamiseks, poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringuteks ning teadmuspõhiste

Loe kindlasti! Lõppeva aasta 12 populaarsemat statistikablogi

Kuupäev 30.12.2019
Artikkel
Millised teemad kütsid Eesti statistikaelus sel aastal kõige rohkem kirgi? Jaanuaris vaatasime otsa tõele, kui soolane on Eesti palgalõhe tegelikult. Kuigi Eesti riigis lõhe väheneb, on palgalõhe meil juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurimad meeste ja naiste palkade erinevused on finants- ja kindlustustegevuses.

Eesti. Arve ja fakte 2016

Kuupäev 31.05.2016
Artikkel
ISSN 1736-8677 ISBN 978-9985-74-595-3 Eesti keeles Formaat A6. 60 lk Ilmus: 31.05.2016 Populaarne taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eri eluvaldkondade arengust. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, haridus, kultuur, tööturg, palk, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, väliskaubandus, turism jms. Põhjalikumalt käsitletakse viimasel aastal toimunut, võrdluseks on esitatud kümne viimase aasta, samuti teiste Euroopa Liidu riikide andmed. Lisatud on geograafilisi fakte Eestist ja infot valitsussüsteemi kohta, samuti