Otsingu tulemused

Mereäärses Eestis on kalapüük olnud randlastele tähtis elatusala. Kilu ja räim on alati olnud eestlaste toidulaual ning aastate jooksul on lisandunud ka kalakasvanduste vikerforell. Meie vetest püütud ja siin töödeldud kala jõuab nii Eesti kui ka teiste riikide elanike toidulauale. Kalandusstatistikast saab järgmisi kalapüügi- ja vesiviljelusandmeid: mis kalu ja millistest veekogudest kõige rohkem püütakse; kuidas läheb Eesti kalakasvatajatel. Kalandusstatistika alusel planeeritakse ja seiratakse kalandusvaldkonna tegevust ning majandatakse kalavarusid ökosüsteemi arvestades, et vähendada

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areng on muutnud elu palju mugavamaks. Uudised jõuavad meieni reaalajas ega olene enam uudistesaate eetrisseminekust või ajalehe kohaletoimetamise kellaajast. Majutuskohtade broneerimine, lennupileti te soetamine ja taksoteenus on arvutis või nutitelefonis kõigest paari klõpsu kaugusel. Info kiire kättesaadavus hõlbustab nii andmeotsingut kui ka suhtlemist ning on murranguliselt mõjutanud ka kaubandust ja teenuste osutamist. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on võimaldanud teha ettevõtetel juhtimises ja tootmises suuri muudatusi, mis on taganud kiirema

Mis võib Eesti rahvaarvuga juhtuda lähemal paarikümnel aastal ning kui suure osa rahvastikust moodustavad selle aja järel lapsed, noored, töö- ja pensioniealised? Rahvastikuprognoos näitab, kuidas rahvastiku koosseis teatud ajavahemiku jooksul tõenäoliselt muutub. Rahvastikuprognoosi koostades pikendatakse praegusi sündimus-, suremus- ja rändetrende tulevikku. Arvestada tuleb aga paljusid muutujaid, näiteks laste arvu ja sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ja seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuvad. Samuti jälgitakse, mis toimub meiega

Põllumajandus on traditsioonilisemaid tegevusharusid Eesti majanduses. Põllumajandussaadused on toonud toidu meie lauale juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on põllumajandus Eestis tähtsal kohal, varustades toiduga nii meid kui ka välisriike ning andes tööd paljudele kohalikele elanikele. Põllumajandusstatistika annab ülevaate Eesti põllumajanduse olukorrast kuu, kvartali ja aasta seisuga. Avaldame nii kogu Eesti kui ka maakondade põllumajandusnäitajaid, sealhulgas: taimekasvatus (pinnad, saagid, väetamine); loomakasvatus (elusloomad, loomakasvatustoodang, kokkuostuhinnad); piima kasutamine

Palgalõhe näitab mees- ja naistöötajate brutotunnipalga erinevust tegevusala järgi tähtkoodi tasandil. Brutotunnipalkade võrdlemisel võetakse arvesse ka osalise tööajaga töötajate töötasud. Euroopa-ülese metoodika alusel kasutatakse soolise palgalõhe arvutamiseks tunnipalkasid. Palgalõhe teada saamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk ja saadud tulem jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides. Arvesse lähevad kõik majanduslikult aktiivsed ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kus on

Koolitee algus on lapse elus suur muutus. Öeldakse ju, et õppimine on lapse töö. Peale teadmiste omandatakse koolis ka oskusi ja kogemusi käitumisreeglitest sotsiaalsete oskuste ning ettevõtlikkuseni. Kool kujundab isiksust ja maailmas hakkamasaamise oskust. Koolikohustus on Seadusega on määratud koolikohustus kuni 17-aastaseks saamise või põhihariduse omandamiseni. Üldharidusstatistikast saab teada, kui palju on Eestis üldhariduskoole; üldhariduskoolides õpilasi; keskmiselt õpilasi klassis; esimesse klassi astujaid; põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajaid; täiskasvanute gümnaasiumeid

Kui suur on Eesti inimeste sissetulek? Kas linnaelanikel on suurem sissetulek kui maaelanikel? Kui suur on Eestis keskmine sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta? Sissetulek on palju laiem mõiste kui töötasu. Peale palgatulu hõlmab see ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Eesti inimeste sissetulekutest ülevaate saamiseks kogume andmeid sissetuleku saajate ja kuu keskmise sissetuleku kohta

Muuseumid aitavad hoida kultuuri järjepidevust, ühendades oskuslikult minevikku tulevikuga. Muuseumieksponaadid jutustavad lugusid ja pakuvad võimalust minna pildi sisse, et oma meeltega kogeda, mis tunne on istuda lennuki kokpitis või laevaroolis, milline oli elu aastasadu tagasi või kuidas tekib elekter. Tänapäevane muuseum kõnetab ja pakub tegevust igas vanuses külastajale. Palju korraldatakse haridusprogramme, muuseumitunde, virtuaaltuure, filmiprogramme ja muid üritusi. Kohalikku ajalugu talletavad muuseumid aitavad säilitada riigi, linnade ja külade identiteeti. Aja jooksul on

Üleilmne eesmärk „Sooline võrdõiguslikkus“ keskendub naiste ja tütarlaste põhiõigustele ning soolisele võrdõiguslikkusele. Eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem panustada, sealhulgas kujundada õigusruum, mis aitaks vähendada soolist diskrimineerimist ja muuta hoiakuid ning sotsiaalseid norme. ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette kaotada naiste ja tütarlaste sooline ebavõrdsus ning ärakasutamine ja suurendada nende mõjuvõimu. Eesmärk on lõpetada naiste ja tütarlaste diskrimineerimine ning vägivald nende vastu. Tähtis on kindlustada naistele kõigil tasanditel võrdsed võimalused osaleda poliitikas

Üleilmne eesmärk „Toiduga kindlustatus“ keskendub toidule ja selle kättesaadavusele. Eesmärk on kaotada maailmas aastaks 2030 nälg, mistõttu on olulisel kohal toidu piisavus ja selle kvaliteet, mis tagaks vaesematele ja haavatavamatele elanikkonnarühmadele piisava toitumuse. ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette nälja kaotamiseks ja piisava toitumuse tagamiseks võtta meetmeid, et suurendada toidu tootmist põllumajanduse tootlikkuse kahekordistamise kaudu ja vähenda toidukadusid. Tähtsal kohal on eesmärk aretada kliimamuutusele vastupidavaid taimekultuure, mis aitavad parandada ka mulla kvaliteeti