Otsingu tulemused

Küsimused selle kohta, kas elekter on taskukohane, millistest allikatest energia pärineb ja kui palju seda tarbitakse, mõjuta vad paljude inimes te igapäevaelu. Energeetikastatistika annab tervikpildi Eesti energiasektorist, näidates, kui palju energiat toodetakse ja tarbitakse, kui sõltuvad oleme energia impordist ning kuidas muutuvad energiahinnad. Statistika aitab mõista, millises suunas liigub Eesti energiamajandus. Statistikaamet avaldab andmeid kahes põhilises valdkonnas: energia tootmine ja tarbimine; energiahinnad. Andmed annavad ülevaate sellest, milliseid energiaallikaid kasutatakse

Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Aja jooksul leibkonna koosseis muutub: kui laps sirgub suureks ja hakkab iseseisvalt majandama, e i kuulu ta enam oma vanematega samasse leibkonda, vaid moodustab uue. Ühises eluruumis võib elada ka mitu leibkonda. Kui inimene elab üksinda, siis on tegemist üheliikmelise leibkonnaga. Seega ei võrdu leibkondade arv perekondade arvuga. Kui palju on Ees tis leibkondi ja kuidas nad elavad? Üha rohkem elatakse Eestis üksi või väiksemates leibkondades. Statistika aitab mõista, kuidas on inimeste

Teenindussektor on Eesti majanduse oluline osa. Aasta-aastalt suureneb teenindusettevõtete lisandväärtuse ja müügitulu osatähtsus ettevõtluses ning pidevalt asutatakse uusi ettevõtteid ja luuakse töökohti. Teenindussektori valdkonnad on näiteks tervishoiuteenused ja hariduskorraldus, majutus ja toitlustus, meelelahutus ja kultuur, logistika, reklaam, side- ja iluteenused. Statistikaamet avaldab Eestis tegutsevate teenindusettevõtete müügitulu ja kulude statistikat, mille alusel saab hinnata kogu teenindussektori ja selle valdkondade tegevuse tulemuslikkust. Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib

Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlikud linnad ja asumid“ keskendub kiire linnastumise probleemidele. Linnad on innovatsiooni inkubaatorid ja seal lisandub kiiresti töökohti ning majanduskasv on kiire. Siiski kaasnevad linnastumisega ka probleemid, näiteks halvad elamistingimused, õhusaaste, teenuste halb kättesaadavus ja puudulik taristu. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud üleilmse eesmärgi tagada kõigile inimestele piisav, turvaline ja taskukohane eluase, põhiteenused ning moderniseerida räämas agulid. Tähtis on tõhus jäätmemajandus ja transpordiühenduste, eelkõige ühissõidukite kasutamisvõimalus

Üleilmne eesmärk „Üleilmne koostöö“ keskendub koostööle ja partnerlusele, et saavutada säästva arengu kõik eesmärgid. See eeldab tõhusamat koostööd kõigil tasanditel nii rahvusvaheliselt kui ka igas riigis. ÜRO tegevuskavas 2030 on kõnealune eesmärk jagatud viieks alateemaks: raha, tehnoloogia, suutlikkuse suurendamine, kaubandus, süsteemiküsimused. Ennekõike tuleb tugevdada partnerlust ja tagada säästva arengu valdkonnas sidus tegevus nii riigis kui ka rahvusvaheliselt. Tähtis on saavutada avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna partnerlus, kasutades nende kogemusi ja asjaomaseid

Üleilmne eesmärk „Ookeanid ja mereressursid“ keskendub merede ja ookeanide ökosüsteemide kaitsele ning mereressursside säästlikule kasutamisele. Merede ökosüsteeme mõjutab tugevalt ookeani vee hapestumine kliima soojenemise tõttu, aga ka maailmamere saastamine ja kalavarude ülepüük. ÜRO aruande kohaselt halveneb rannikuvete seisund endiselt nii reostuse kui ka toitainete liigse juurdevoolu tõttu, mis põhjustavad vetikate vohamist ja tekkinud hapnikuvaeguse tõttu omakorda veeloomastiku surma. Merede hapestumine on põhjustatud CO2 sisalduse suurenemisest merevees, mis muudab karbonaatsete

Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlik majandus ja tööhõive“ keskendub majanduskasvu tagamisele nii, et see oleks kestlik ja keskkonda hoidev ning sellega ei kaasneks ressursside liigne, jätkusuutmatu kasutamine. Jätkusuutlik majanduskasv aitab inimestel pääseda vaesusest ja leida ka töine rakendus. ÜRO tegevuskava 2030 seab eesmärgi saavutada suurem majanduslik tootlikkus, kasutades mitmekesistamist ja tehnoloogia uuendamist ning keskendudes muu hulgas kõrge lisandväärtusega ja töömahukatele sektoritele. Samuti eeldatakse, et valitsused toetavad inimväärsete töökohtade loomist, ettevõtlust, loovust

Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlik energia“ keskendub usaldusväärse, säästliku ja taskukohase energia kättesaadavusele. Veelgi enam on vaja panustada, et elekter või muud toidu valmistamiseks kasutavad energiaallikad oleksid kättesaadavad. Suurendada tuleb ka energiatõhusust ja taastuvenergia kasutamist. ÜRO tegevuskava 2030 seab ülesande suurendada taastuvenergia osatähtsust energia tootmises, kahekordistada energiatõhususe määra ehk vähendada energiakulu sisemajanduse kogutoodangu ühe ühiku kohta. Eelkõige tuleks panustada paremate rahastamisvõimaluste väljatöötamisele, selgelt defineerida

Üleilmne eesmärk „Ebavõrdsuse vähendamine“ keskendub turvalisele, kontrollitud ja korrapärasele rändele ning arenguriikide mõju suurendamisele rahvusvaheliste majandus- ja rahandusotsuste langetamisel. ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette, et sissetulekute alumise 40% moodustava elanikkonna sissetulekud peavad suurenema riigi keskmisest kiiremini, seejuures tuleb tagada kõigi inimeste võrdne kohtlemine olenemata nende vanusest, soost, puudest, rassist, rahvusest, päritolust, usutunnistusest ja majanduslikust või muust seisundist, ning toetada nende sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist kaasamist

Teenuse ekspordiga on tegemist juhul, kui Eesti resident müüb teenuse mitteresidendile, sh välismaal asuvale samasse kontserni kuuluvale majandusüksusele. Teenuse osutamiseks ei pea ületama riigipiire, s.t teenust võib osutada nii Eestis kui ka välismaal.