Otsingu tulemused

Taasavaldame 2024. aasta jaanuaris ilmunud loo , kus kirjutasime, mille peale kulub vahepealne aeg ja millist infot saame täpsustatud rahvaarvuga. 2024. aasta rahvastikuandmed asendasime artiklis 2026. aasta rahvastikuandmetega. Muidugi mõista on Eestis kasutusel rahvastikuregister, kuhu kantakse sisse nii elanike sünnid kui ka surmad. Niisamuti on seal olemas info elukohariigi kohta – elanik saab registrile teatada oma Eestist lahkumisest (väljarändest) ja Eestisse saabumisest (sisserändest). Sellise meetodiga, kus eelmise aasta rahvaarvust arvatakse maha aasta jooksul surnud ja siit lahkunud

Statistikaameti uus kaardirakendus visualiseerib riikliku statistika erinevate valdkondade andmed, mis on avaldatud statistikaameti andmebaasis. „Kaardirakenduse andmed uuenevad samal hetkel, kui statistikaameti andmebaasi jõuavad uued andmed. See tähendab, et me näeme nüüd kaartidel väga palju kõige värskemaid statistikaameti andmeid, alates majanduskasvust kuni raamatukogude külastatavuseni,“ rääkis statistikaameti geoinfospetsialist Hendrik Neubauer. Kaartidel saavad andmed rohkem elu sisse Neubaueri sõnul on ametil palju andmeid, mis kaardile kantuna aitavad kasutajatel andmete sisu

Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes mullu 2% Kõige enam suurenes müügimaht mullu mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes, kus aastane müügimahu kasv oli 14%. Tööstuskaupade kauplustes oli kasv 4%, müügimaht vähenes aga 4% toidukaupade kauplustes. Mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemisele avaldas mõju ülemöödunud aasta madalam võrdlusbaas ning ka mootorikütuste hindade odavnemine. Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemist mõjutas aga toidukaupade hinnatõus. SKP kiirhinnang: eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 1% Statistikaameti

Suurem osa Eesti elanikest ehk 68% elab kortermajades ja kortereid 1 köetakse valdavalt keskküttega. Eramutes elab 29% rahvastikust, ja mida hilisem on selle ehitusaasta, seda tõenäolisem on, et hoonet köetakse õhksoojuspumba või maasoojusega. Millised on peamised kütteliigid eramutes ja korterites ning kui paljud saavad vajaduse korral kasutada ka mõnda alternatiivset kütteliiki, uuris juhtivanalüütik Triinu Aug.

Komisjoni esimees, statistikaameti peadirektori asetäitja Liina Osila ütles, et võidutöös käsitletav teema on ühiskondlikult oluline ning seda pole Eestis varem sellise nurga alt uuritud. „Jennifer-Chelsea töö on sisukas ja teaduslikult küps. See ühendab metoodilise täpsuse, iseseisvuse ja ühiskondliku olulisuse, selle tulemused kõnetavad nii teadlasi kui ka praktikuid ning toovad haridusuuringutesse värske ja mitmetasandilise vaatenurga,“ märkis ta. Osila sõnul annab võidutöö olulise sisendi poliitikakujundajatele haridusvaldkonna probleemidega tegelemiseks ning vajadusel ka valdkonna

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul tõusis keskmine brutopalk aastaga kõigis maakondades, kuid palgakasv oli piirkonniti erinev. „Kõige enam tõusis keskmine brutopalk Ida-Virumaal (8%) ja Hiiumaal (7%), mõnevõrra tagasihoidlikum oli kasv Põlva-, Jõgeva- ja Valgamaal, kus see jäi 4% juurde,“ ütles Vaikmets. Maakondade võrdluses püsis keskmine brutopalk kõige kõrgem Harjumaal (2488 eurot) ja Tartumaal (2285 eurot). Mõlemas maakonnas on keskmine palk aastaga tõusnud 5%. „Tallinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk oli teises kvartalis 2611 eurot. Aasta varem oli see 2479

Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasiku sõnul võimaldavad iga kuu toimuvad uuringud kiiresti ja regulaarselt hinnata majanduse olukorda, prognoosida selle arengut ning koguda teavet tajutava majandusliku kindlustunde kohta. „Need uuringud annavad majanduse seisukorrast kiire ülevaate, sageli varem, kui avaldatakse teised riikliku statistika näitajad. Samuti saab baromeetrite põhjal kiiresti võrrelda majanduse olukorda kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides,” selgitas Raasik. Varem viis uuringuid läbi Eesti Konjunktuuriinstituut, kuid alates 1. maist

Iga kuu toimuvad uuringud aitavad kiiresti ja regulaarselt hinnata majanduse olukorda ning võimaldavad prognoosida ka tulevikku. „Muu hulgas annavad konjunktuuribaromeetrid infot selle kohta, kuidas hindavad Eesti elanikud oma võimekust säästa või teha suuremaid oste. Samuti saab nende abil hinnata ehitus-, tööstus-, kaubandus- ja teenindusettevõtete äritegevuse arengut ja seda mõjutavaid tegureid,“ selgitas statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik. Konjunktuuribaromeetritega kogutavaid andmeid kasutatakse näiteks fiskaal- ja maksupoliitika planeerimisel

Elame andmeühiskonnas, kus pea igast meie tegevusest jääb maha jälg. Seega on riigil ja ettevõtetel meie kõigi kohta väga palju andmeid, mille toel teha otsuseid ja viia ellu tulevikupoliitikaid. Paides toimunud Arvamusfestivali vestluses „Sinu andmed riigi käes – mida sa sellest kasu saad?“ tõstsime esile andmemaailma võimalused ja ohud ning arutlesime, kuidas saaksime olemasolevaid andmeid parimal võimalikul viisil kasutada, et pakkuda Eesti elanikele vajalikke ja heaolu tõstvaid teenuseid.