Statistikatöö
Otsingu tulemused
Statistikatöö
Majanduslangus ei pärssinud Eesti elanike reisikihku
Kuupäev 27.09.2010
Artikkel
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2009. aastal 1,6 miljonit ööbimisega sise- ja välisreisi. Varasema aastaga võrreldes suurenes nii sise- kui ka välisreiside arv, ehkki raha kulutati reisile kokkuhoidlikumalt. Eesti elanikud tegid 2009. aastal 881 000 ööbimisega sisereisi. Poolte sisereiside eesmärk oli tuttava või sugulase külastamine, kolmandik olid puhkusereisid ning vähem tehti tööreise. Populaarseimad sihtkohad olid Pärnumaa, Tallinn, Tartumaa ja Ida-Virumaa. Enamik sisereise olid n-ö nädalavahetusreisid ja kestsid üks kuni kolm päeva. Enamasti ööbiti tuttavate või sugulaste
Mis on registripõhine loendus ja mida see Eesti elanike jaoks tähendab?
Kuupäev 30.04.2021
Artikkel
Registripõhine loendus tähendab, et enam ei ole vaja täita lehekülgede viisi ankeete nagu varasematel rahvaloendustel, suuresti piisab riiklikes registrites oma andmete kontrollimisest. Statistikaamet on selle võimaluse kasutamiseks teinud aastaid tööd ja investeeringuid.
Valdkond
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areng on muutnud elu palju mugavamaks. Uudised jõuavad meieni reaalajas ega olene enam uudistesaate eetrisseminekust või ajalehe kohaletoimetamise kellaajast. Majutuskohtade broneerimine, lennupileti te soetamine ja taksoteenus on arvutis või nutitelefonis kõigest paari klõpsu kaugusel. Info kiire kättesaadavus hõlbustab nii andmeotsingut kui ka suhtlemist ning on murranguliselt mõjutanud ka kaubandust ja teenuste osutamist. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on võimaldanud teha ettevõtetel juhtimises ja tootmises suuri muudatusi, mis on taganud kiirema
Statistikatöö
ESMS metaandmed
Elanike tarbimiskäitumine Euroopa Liidus
Kuupäev 21.04.2010
Artikkel
Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on
Pikaajaline töötus — heitunute kasvulava
Kuupäev 19.04.2010
Artikkel
Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud