Otsingu tulemused

Statistikaameti andmete alusel oli 2019. aastal palgatöötaja keskmine brutotulu kuus 1317 eurot, mis on 83 eurot rohkem kui aasta varem. Kuu keskmine brutotulu suurenes aastaga 6,7%.

Rohepöörde käigus saab majanduskasvu kõrval rohkem tähelepanu jätkusuutlikkus ja ressursisääst ning püüd liikuda fossiilsetelt kütustelt taastuvatele kütustele. Mil määral muutub nende suunamuutuste käigus Eesti sõltumatus ja sõltuvus välismaisest energiast?

Rahvusvahelisel avaandmete päeval, 6. märtsil pälvis statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt aasta parima visualiseerija tiitli. Tunnustuse tõid ametile kasulikud kliendirakendused.

Töötuid oli 2013. aasta IV kvartalis 59 000 ja töötuse määr 8,7%, teatab Statistikaamet. Kuigi aastakeskmine töötus oli väiksem kui 2012. aastal, on tööpuuduse vähenemine aeglustunud.

Taas on käes see aeg aastast, kus tegeletakse viljakoristusega õuna- ja pirnipuu aedades ning varutakse vitamiine. Seekordses blogis heidame pilgu koduaedade 2020. aasta pindadele ja sellele, kui palju ja kust õunu ja pirne sisse toome.

Töötuid oli 2014. aasta I kvartalis 57 000 ja töötuse määr 8,5%, teatab Statistikaamet. Vähenes nii töötute kui ka tööga hõivatute arv. Esmakordselt pärast 2010. aastat vähenes tööga hõivatute arv varasema aasta sama perioodiga võrreldes.

Eestit on alati iseloomustatud kui kartulisöömise maad (nn kartulivabariik), kuid selgub, et eestimaalastest veel rohkem söövad kartulit lätlased ja leedukad. Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal tarbib Eesti elanik päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi. Kui Baltimaad paistavad silma eelkõige kartuliarmastuse poolest, siis näiteks Lõuna-Euroopa riigid on väga suured toidurasvade tarbijad. Rasvainete hulgas on Lõuna-Euroopa maades ülekaalus oliiviõli, mida nendes riikides tihti ka toodetakse. Heaks

Eestit on alati iseloomustatud kui kartulisöömise maad (nn kartulivabariik), kuid selgub, et eestimaalastest veel rohkem söövad kartulit lätlased ja leedukad. Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal tarbib Eesti elanik päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi. Kui Baltimaad paistavad silma eelkõige kartuliarmastuse poolest, siis näiteks Lõuna-Euroopa riigid on väga suured toidurasvade tarbijad. Rasvainete hulgas on Lõuna-Euroopa maades ülekaalus oliiviõli, mida nendes riikides tihti ka toodetakse. Heaks