Otsingu tulemused

Eurostat avaldas Eesti statistikasüsteemi välishindamise tulemuste raporti. Raportis antakse Eesti statistikasüsteemile kõrge hinnang, samas juhitakse tähelepanu ka parendusvajadustele.

Kui valitsus otsustab kehtestada mõne maksu, on vaja analüüsida, mida see kulude ja tulude mõttes tähendab. Kui poliitikud annavad enne valimisi lubadusi, on mõistlik analüüsida, kas neid on ka võimalik täita. Selliste ja paljude teiste teemadega tegelebki eksperimentaalstatistika.

ISSN 1406-1783 ISBN 978-9985-74-526-7 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 436 lk Ilmus: 26.07.2013 Korrigeeritud: 05.08.2013 Mida tõi Eestile 2012. aasta? Traditsiooniliselt annab statistika aastaraamat ülevaate keskkonna, rahvastiku, sotsiaal- ja majanduselu olukorrast 2012. aastal võrdluses kolme-nelja varasema aastaga. Kokkuvõtliku pildi majanduses ja ühiskonnas toimunud muutustest pakub majandus- ja sotsiaalülevaade, samuti Eestit iseloomustavad teemakaardid. Iga käsitletava valdkonna kohta on aastaraamatus ülevaatlik artikkel, mida täiendavad tabelid ja joonised. Eesti kohta maailmas

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Hinnatõus seostub lõpptarbija jaoks eelkõige negatiivse nähtusega ning viimasel ajal on iseäranis palju poleemikat tekitanud alkohoolsete jookide hinnatõus. Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetele toetudes uurime, mida tähendab alkohoolsete jookide hinnatõus lõpptarbija jaoks.

Tööstusettevõtete toodang oli 2009. aasta septembris 30% väiksem kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Alates veebruarist on tööstustoodangu langus võrreldes eelmise aasta sama kuuga püsinud stabiilselt 30% piires.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 2009. aasta augustis võrreldes juuliga 0,2% ja langes võrreldes eelmise aasta augustiga 1,6%, teatab Statistikaamet.

Eesti meeskond saavutas 13.–15. märtsil Brüsselis toimunud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat korraldatud suurandmete programmeerimise maratonil (European Big Data Hackathon) Horvaatia ja Prantsusmaa järel kolmanda koha.

Pärast ligi kümme aastat kestnud pidevat kaubaveo mahu kasvu Euroopa Liidu sadamates, jättis 2008. aastal üldine majanduskriis oma jälje ka sellesse valdkonda. Eesti sadamate kaubaveo kahanemine oli Euroopa Liidu riikide hulgas suurim, ent 2009. aastal hakkas olukord paranema.