Otsingu tulemused

Enamik ehk 64% Eesti majanduse lisandväärtusest loodi 2016. aastal Harjumaal, teatab Statistikaamet. Endiselt kasvab teenindussektori osatähtsus, mis suurenes enamikus maakondades üle 2 protsendipunkti.

Aasta lõpus algaval rahva ja eluruumide loendusel külastavad rahvaloendajad inimesi üksnes ajavahemikus 16.02–31.03.2012 ja esitavad alati Statistikaameti poolt väljastatud pildiga töötõendi. Igasuguse kahtluse korral on võimalik pöörduda täiendava info saamiseks Statistikaameti infotelefonile 625 9100.

Alates tänasest saavad 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tööst huvitatud inimesed end Statistikaameti veebilehel registreerida, et nendega saaks töökonkursi väljakuulutamisel ühendust võtta. Suuremahulised värbamiskonkursid kuulutatakse välja sügisel.

Statistikaameti rahvastiku valdkonna juhtivanalüütik Mihkel Servinski võtab kokku peagi lõppeva statistika-aasta Eestis. Mis oli hästi? Milliste kitsaskohtadega tuleks tegelda?

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jaanuaris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 4% ning import 13%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete vedu.

2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit, kirjutab Statistikaameti vanemanalüütik Marin Tasuja värskes Eesti statistika aastaraamatus. Uusi eluruume oli vaid 0,4% kogu elamufondist. Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades. Kui 2009. aastal oli kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus linnas viimaste aastate väikseim (62%), siis 2010. aastal see suurenes taas

Kaupade eksport suurenes 2019. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 12% ja import 2%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasv oli laiaulatuslik ja suurenemine toimus enamikes kaubagruppides.

Esmaspäeval, 27. juulil on Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat peadirektor Walter Radermacher ühepäevasel visiidil Statistikaametis. Walter Radermacheri ja Statistikaameti peadirektor Priit Potisepa kohtumisel räägitakse Euroopa statistikasüsteemi uutest suundumustest ja väljakutsetest. Samuti Eesti 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistusest, uuendamisel olevast statistikaseadusest ja riikliku statistika rahastamisest. „Euroopa statistikasüsteem elab praegu murrangulises ajajärgus,“ märkis Priit Potisepp. „Majanduslik olukord tingib seda, et statistikasüsteemis on järjest

ISSN 1406-1694 ISBN 978-9985-74-546-5 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A6. 64 lk Ilmus: 28.07.2014 Taskuteatmikust leiab infot Eesti põllumajanduse majandusnäitajate, põllumajandussaaduste ressursi ja selle kasutamise, põllukultuuride ning viljapuu- ja marjaaedade pinna, saagi ja saagikuse, loomade arvu ja loomakasvatustoodangu ning mineraal- ja orgaanilise väetise kasutamise kohta. Hea ülevaate Eesti põllumajanduse arengust annavad võrdlused eelmiste aastatega. Info on esitatud tabelite ja joonistena.

Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal linnaelaniku oodatav eluiga sünnimomendil 76,1 aastat, millest 56,8 möödub terviseprobleemideta. Maaelaniku puhul vastavalt 75,4 ja 54,7. Tervena elada jäänud aastad on see aeg elust, mis tõenäoliselt möödub pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. Ehkki võiks eeldada, et maal elamine on tervislikum, on linnaelanike pikema terviseprobleemideta eluea põhjus ilmselt arstiabi parem kättesaadavus. Samas on maaelanike terviseprobleemideta eluiga pikenenud viimase viie aasta jooksul ligi seitsme aasta võrra, linnaelanikel vaid kolme aasta