Otsingu tulemused

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000

ISBN 978-9985-74-553-3 Eesti keeles Formaat A6. 40 lk Ilmus: 15.05.2014 Taskuteatmik annab ülevaate Viljandimaa praegusest olukorrast ja strateegilistest eesmärkidest statistiliste näitajate abil. Taskuteatmik on koostatud Viljandi Maavalitsuse ja Statistikaameti koostöös. Sisukord Viljandimaa üldine ülevaade Viljandimaa väärtused Viljandimaa väljakutsed ja strateegiad Inimkapitali arendamine Ettevõtluskeskkonna ja majandusearendamine Kontseptuaalse arengu tagamine Elukeskkonna ning tehnilise jasotsiaalse taristu arendamine Kaanepildist. Kokkuvõte

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel räägitakse Eestis emakeelena 157 keelt, teatab Statistikaamet. Eesti keelt räägib emakeelena 68,5% rahvastikust, kümnendik rahvastikust oskab mõnd eesti keele murret.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2015. aasta III kvartalis ligi 8900 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv kasvas eelmise kvartaliga võrreldes 4,8% ja 2014. aasta III kvartaliga võrreldes 3,3%.

ISBN 978-9985-74-515-1 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A6. 72 lk Ilmus: 25.04.2012 Taskuteatmik annab ülevaate eri tegevusalade ettevõtete käekäigust viimastel aastatel. Esitatakse olulisemad statistilised näitajad ettevõtete demograafia, infotehnoloogia arengu, teadus- ja arendustegevuse, innovaatilisuse ning ettevõtluse rahvusvaheliseks muutumise kohta. Eesti ettevõtlust võrreldakse ka teiste riikide omaga. Info on esitatud tabelite ja joonistena. Mõeldud kõigile, kes ettevõtlusega kokku puutuvad.

2011. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv. Aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne.

Vabariigi aastapäeva eel toimus Tallinnas põllumajandusstatistika seminar, kus osalesid Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Eesti statistikaametite esindajad. Et sügisel toimub Euroopa Liidu riikides põllumajandusloendus, siis keskendutigi seminaril sellega seotud teemadele. Arutati andmekogumise, küsimustike koostamise, küsitlejate koolituse, andmetöötluse ja väljundtabelite koostamisega seonduvat. Põllumajandusloenduse korraldamisel on kõikide riikide jaoks oluline kasutada maksimaalselt administratiivandmeid ja tõsta elektroonilise ehk e-loenduse osatähtsust. E-loenduse osatähtsuse

Esialgsel hinnangul oli 2010. aasta 1. jaanuaril Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 000, teatab Statistikaamet. Vähenenud surmade arvu tõttu mullu rahvaarvu vähenemine aeglustus.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2019. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 4% ja import 5%. Ekspordi kasvu mõjutasid puidu ja puittoodete ning kokkupandavate puitehitiste väljavedu.

Tallinna rahvastiku ruumilises paiknemises on 1989., 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetele tuginedes toimunud suured muutused – üle kogu Eesti on toimunud rahvastiku koondumine Tallinnasse ning Tallinna elanike valgumine väikeelamute piirkondadesse.