Otsingu tulemused

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2022. aasta neljandas kvartalis 2021. aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 12% ja import 25%. Teenuseid müüdi mitteresidentidele 3,0 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk neljandas kvartalis oli seega 765 miljonit eurot, mis on eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 125 miljoni euro võrra väiksem. 2022. aastal tervikuna kasvas teenuste eksport 31% ja import 19%.

Statistikaameti andmetel eksporditi oktoobris kaupu 1,5 miljardi ja imporditi 1,8 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 21% ja import 17%. Kaubavahetuse puudujääk oktoobris oli 307 miljonit eurot, mis on 24 miljonit rohkem kui aasta varem.

Eelmisel aastal kasvas rahvusvaheline kaubavedu Eesti raudteedel, aga transiidi kuldaeg jäi siiski kümnendi tagusesse aega. Eesti raudteevedude käekäiku kirjeldavad statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ja analüütik Anu Ainsaar.

Eestis oli 2024. aasta lõpu seisuga 2,4 miljonit kodulindu, kellest 97% olid kanad ja kuked ning ülejäänud 78 200 muud linnud. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimastel aastatel taas suurenema hakanud. „Eelmisel aastal munesid linnud kokku 11 800 tonni mune. Põhilise osa munatoodangust annavad üksikud suurettevõtted, mis mõjutavad ka enim toodangu kasvu ja kahanemist,“ selgitas Kirs. Eestisse imporditi mullu 12 700 tonni munatooteid, millest 71% olid tervel kujul munad. Munade eksport oli 2024. aastal 2300 tonni. Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades

Statistikaameti andmetel suurenes veebruaris kaupade eksport 2%, import vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 8%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,6 miljoni euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 103 miljonit eurot, mis on 167 miljonit eurot väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2020. aastal 159,3 miljonit muna, mida on 3% rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune pea 313,6 miljonit ehk 235 tükki iga elaniku kohta.

Teadusuuringud 1,2,3 on näidanud, et ettevõtted, mis tegelevad innovatsiooni ehk uuenduslike toodete või teenuste turule toomise ning uute protsesside kasutuselevõtuga, on konkurentsivõimelisemad ja kasumlikumad,“ rääkis statistikaameti analüütik Hanno Evard. “Näiteks leiti Tartu ülikooli uuringus, et innovatsiooniga tegelevate ettevõtete produktiivsus on kõrgem: turule sisenejatel 21–30% ja juba turul tegutsevatel ettevõtetel 10–13% võrra, 4“ märkis Evard. Ta lisas, et 2022. aasta Eesti innovatsiooniuuringu tulemused näitavad, et peaaegu kõigis valdkondades saavutavad innovaatilised

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 1,6%, teatab Statistikaamet. 2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,7%.

2022. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 21,3 miljardi ning imporditi 24,9 miljardi euro eest. Eksport kasvas 2021. aastaga võrreldes 17% ja import 25%. Kaubavahetus oli puudujäägis ning import ületas eksporti ligi 3,6 miljardi euroga. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2023. aasta neljandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport 5% ja import 7%. Teenuseid müüdi jooksevhindades 3,1 miljardi ja osteti 2,3 miljardi euro eest. Eelmisel aastal suurenes teenuste eksport kokku 9% ja import 8%.