Otsingu tulemused

Laupäeval, 22. jaanuaril lõppes rahvaloenduse e-küsitluse etapp, mille käigus loendati esialgsete andmete põhjal kokku 568 891 inimest ehk 43% Eesti elanikest.

ISSN 1736 - 8677 ISBN 978-9985-74-489-5 Eesti keeles Formaat A6. 56 lk Ilmus: 29.04.2011 Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate eri eluvaldkondadest ja nende arengust viimastel aastatel. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Eestit võrreldakse teiste Euroopa Liidu riikidega. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti ja infot valitsussüsteemi kohta, samuti

Sõja algusest Ukrainas, 24. veebruarist, on möödunud peaaegu pool aastat. Selle aja jooksul on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, kellest üle 30 000 on taotlenud Eestis ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega pakutakse Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õiguse siin õppida ja töötada.

Statistikaamet ootab kuni 28. veebruarini konkursile „Andmepärl 2021“ silmapaistvaid andmekäsitlusi, et välja selgitada Eesti möödunud aasta parim andmelugu ja infograafika.

Viimastel nädalatel on suure tähelepanu osaliseks saanud piimahinna järsk tõus, sest põhitoiduainena on piima kallinemine tarbijatele kohe tuntav. Samuti toob piimahinna tõus paratamatult kaasa teiste piimatoodete kallinemise, mis kokkuvõttes suurendab tarbija kulutusi toidukaupadele.

Vabariigi Valitsuse tellimusel teeb statistikaamet koos Telia, Tele2 ja Elisaga anonüümsetele mobiiliandmetele toetuvat liikumisanalüüsi. Märtsi tulemused näitavad, et 11. märtsil kehtestatud lisapiirangute järel liikumine mõnevõrra vähenes, aga viimasel 10 päeval on liikumine taas aktiivsem.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets selgitas, et kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega muutus mais minimaalselt – eksport kasvas 3% ja import vähenes 1%. „Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 2% vähem kaupu, kuid sissevedu nendest kasvas mullusega võrreldes 54%. Viimast mõjutas riigikaitse suurtehing,“ lisas Leppmets. Mais kasvas kaupade eksport enim Singapuri ning vähenes Venemaale Mais eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), puitu ja puittooteid (11%) ning transpordivahendeid (11%)

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2009. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga -4,7%, teatab Statistikaamet. Ehitushinnaindeksi langus eelmise aasta vastava kvartaliga võrreldes oli alates 1995. aastast esmakordne.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et aprillis toimusid suuremad muudatused kaubavahetuses kolmandate riikidega. „Eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 8% ning import neist vähenes 1%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 10% vähem ning sealt toodi 16% rohkem kaupa. Seda mõjutas mullusest väiksem eksport Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Singapuri ning suurem import Türgist ja Šveitsist,“ selgitas Leppmets. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas tänavu aprillis Eesti päritolu kaupade eksport 2%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus jäi

Aastatel 2005–2012 jäid Euroopa Liidu (EL 28) ehitusturu aastased muutused vahemikku kolmest kuni miinus seitsme protsendini ning Baltimaad olid vaheldumisi küll EL-i suurimad ehitusmahu kasvatajad küll suurimad kukkujad.