Eesti väliskaubanduse väärtus on pea 30 aasta jooksul suurenenud ligi 22 korda

Tuleb tõdeda, et kaubagrupid, mis on praegu kuust kuusse ekspordis peamised ehk elektriseadmed, mineraalkütused ning puit ja puittooted, ei olnud seda 30 aastat tagasi*. Tol ajal veeti enam välja põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, tekstiili ja tekstiiltooteid ning metalli ja metalltooteid. Väga suur osatähtsus oli piima- ja lihatoodetel ning kalal ja kalatoodetel. Oluline osa oli ka tekstiilitööstusel – valmisrõivaste, puuvillase riide, erinevate tekstiiltoodete tootmisel ning väljaveol. Metallist ja metalltoodetest olid peamisteks ekspordiartikliteks nikkel ja niklitooted, raua- ja terastooted ning vasktooted.

Praeguseks on tekstiilitööstuse eksport ja import vaikselt hääbunud, sest suurte tehaste tegevus on kas lõpetatud või muutunud. Rohkem tegeletakse toodete disainiga ning suurtootmine on paljuski viidud odavama tööjõuga riikidesse.

Taasiseseisvumise alguses toodi Eestisse peamiselt põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, nagu näiteks suhkrut ja kondiitritooteid ning kakaod ja kakaotooteid. Populaarsed imporditavad kaubad olid ka mineraalkütused ning tekstiil ja tekstiiltooted. Mineraalkütustest toodi sisse enim mootorikütuseid ja maagaasi ning tekstiil ja tekstiiltoodete osas puuvilla, sünteetilisi kangaid, valmisriideid ja töötlemiseks väljalõigatud riidedetaile.

Möödunud aastal veeti Eestisse aga enim elektriseadmeid, mineraalkütuseid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Mineraalkütuste osas on toimunud mõningane muutus ja lisaks mootorikütuste ning maagaasi sisseveole toimub nüüd ka kütuste töötlemine, milleks tuuakse siia erinevaid kütteõlisid ning imporditakse ka elektrienergiat. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osas on suurim osatähtsus erinevate jookide, puuviljade ning valmistoitude sisseveol.

Kauplemine erinevate riikidega on märgatavalt suurenenud

Ligi 30 aastat tagasi veeti Eestist kaupu 118 riiki. Väljaveo olulisemaks sihtriigiks oli Venemaa, moodustades kogu ekspordi osatähtsusest 23%, järgnesid Soome 20%-ga ja Rootsi 10%-ga. Möödunud aastal jõudsid Eestist kaubad juba 184 erinevasse sihtriiki. Meie peamiseks ekspordipartneriks oli Soome, mis andis kogu väljaveo osatähtsusest 16% ning järgnesid Rootsi 10%-ga ja Läti 9%-ga.

Kaupu veeti 90ndate alguses sisse 93 riigist, kuid peamiselt Soomest, mis moodustas kogu Eesti impordi osatähtsusest 35%, järgnesid Venemaa 17%-ga ning Rootsi 10%-ga. Eelmisel aastal importisime kaupu aga lausa 198 riigist ja jätkuvalt oli Eesti peamiseks impordipartneriks Soome. Kogu impordist moodustas Soomest toodud kaup 14%, mis tähendab et põhjanaabri osatähtsus on vähenenud üle poole. See on igati mõistetav, kuna toome kaupu sisse 100 riigist rohkem ja ühegi riigi osatähtsus ilmselt ei saagi kunagi nii suur olema. Tähtsamate impordipartneritena järgnevad Saksamaa 11%-ga ja Läti 10%-ga.

Tallinn ja Harjumaa on läbi aegade olnud väliskaubanduses suurima osatähtsusega piirkonnad

Aastate jooksul on ekspordis toimunud mõned muutused, mis vähendasid Tallinna osatähtsust väliskaubanduses ja kasvatasid Harjumaa oma. Tallinnasse registreeritud ettevõtete ekspordi osatähtsus moodustas 1993. aastal kogu Eesti ekspordist 57% ja impordist lausa 68%. Praegu moodustab taoliste ettevõtete väljaveo osatähtsus Eesti kogu ekspordist 37% ja impordist 51%.

Harjumaale registreeritud ettevõtete osatähtsus kogu ekspordist oli 1993. aastal 7% ja impordist 8%. Ligi 30 aasta jooksul on Tallinnast välja ehitatud suuri tööstusparke, kuhu liikusid mitmed olulised ja suured ettevõtted. Sellest tulenevalt kasvas tuntavalt Harjumaale registreeritud ettevõtete ekspordi ja impordi käive ning maakonna osatähtsus kogu ekspordist moodustab nüüd 17% ja impordist 20%.

Taasiseseisvumise alguses oli oluline väliskaubanduse piirkond ka Ida-Virumaa koos oma kolme suurlinnaga. Kohtla-Järve ettevõtete eksport moodustas kogu ekspordist 5%, Narva 4% ja Sillamäe ning ülejäänud Ida-Viru maakond kumbki veel 1%. Paraku on majandusstruktuur selles piirkonnas nüüdseks oluliselt muutunud ning Ida-Virumaa ja selle suurte linnade osatähtsus on vähenenud 11%-lt 5%-ni.

Aastal 1993 määramata maakonnaga ettevõtete osatähtsus väliskaubanduses peaaegu puudus. Need on välismaa ettevõtted, kes teevad Eesti kaudu väliskaubanduse tehinguid, kuid ei oma siin püsivat tegevuskohta. Seevastu 2020. aasta andmetes oli selliste ettevõtete osakaal ekspordis 14% ja impordis 11%. See on märk sellest, et oleme Euroopa Liidu piiririik ja meie kaudu on majanduslikult kasulik eksportida ning importida.

*Väliskaubanduse andmed on elektroonselt olemas alates 1993. aastast.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte ja väliskaubanduse rakendust.

Foto: Shutterstock