Otsingu tulemused

Andmeid pole vaja koguda andmete pärast – andmeid on vaja selleks, et nende abil selgitada ja mõtestada ühiskonnas toimuvat. Andmete keele tundmine juhatab targemate otsusteni ja annab eelise kõnekate, kontrollitud andmetel põhinevate lugude jutustamiseks. 1. sammas: leia andmed üles! Võib tunduda kummaline, aga sageli on andmeid täis maailmas keeruline andmeid üles leida. Kui huvi pakub mis tahes küsimus Eesti elu kohta, siis on tõenäoline, et riiklik statistika annab sellele vastuse. Riiklikku statistikat koguvad, analüüsivad ja säilitavad mitmed organisatsioonid. Näiteks tervise arengu

Autosõidul Viljandist Tallinna, kui raadios kõneles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes muuhulgas ütles, et aastaks 2013 väheneb õpilaste arv praegusega võrreldes kolmandiku võrra, tekkis küsimus „Mis saab pärast kolmeteistkümnendat aastat?” Rahvaarv väheneb eri versioonide kohaselt pikamajalise trendina pidevalt. Ka tööealine elanikkond väheneb. Üldhariduskooli see otseselt ei puuduta, aga kutse- ja kõrgharidust kindlasti, sest vaja on vastata küsimusele „Millise eriala spetsialiste ja kui palju väheneva rahvastikuga ühiskond vajab? Kas vajadustele vastav

Statistikaametil valmis uus veebilaiendus StatsFacts, mis märgendab veebilehitsejas sõnu ja sõnapaare, et anda käsitletud teemade kohta andmeid ning taustainfot. StatsFactsi on võimalik kasutada veebilehitsejas Chrome ja selle saab tasuta alla laadida.

Täna, 3. oktoobril kell 9.00 avaneb töökonkurss aasta lõpul algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele 2200 rahvaloendaja leidmiseks, teatab Statistikaamet.

Eesti elanikud tegid 2021. aastal 575 000 ööbimisega välisreisi, mis on aasta varasemaga võrreldes 3% rohkem. Ööbimisega sisereise tehti ligi 2,3 miljonit ehk 6% rohkem kui 2020. aastal. Välisreisidele kulutati möödunud aastal üle 495 miljoni euro ja sisereisidele üle 402 miljoni euro.

Statistika tegemise enim ressursse nõudev etapp on andmekogumine. Kui algandmeid on võimalik saada ainult küsitlemise teel, siis on kaks võimalust: kas küsitletakse kõiki üldkogumit moodustavaid objekte või piirdutakse ainult osaga neist. Esimesel juhul räägitakse kõiksest uuringust, teisel juhul valikuuringust.

Töötuse määr oli 2017. aasta I kvartalis 5,6%, tööhõive määr 66,3% ja tööjõus osalemise määr 70,2%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr jõudis varasemate aastate I kvartalitega võrreldes rekordtasemele.

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Täna, 3. jaanuari hilisõhtul uuendatakse e-rahvaloenduse tarkvara ja seetõttu pole ajavahemikus 23.00-24.00 võimalik rahvaloendusel interneti teel osaleda. Uuendustega kõrvaldatakse mõned rahvaloenduse esimestel päevadel ilmnenud puudujäägid.

2011. aastal avaldatud rahvastikuprognoosis on Eurostat Eesti rahvaarvu suhtes veidi optimistlikum kui kolm aastat tagasi. Aastal 2060 on Eesti rahvaarv 40 400 inimese võrra suurem kui 2008. aastal avaldatud rahvastikuprognoosis. Nagu enamik prognoose, vajab ka rahvastikuprognoos aeg-ajalt ülevaatamist, sest aja muutudes võivad muutuda olukorrad ja täpsustuvad andmed. Eurostati 2008. aasta prognoosi kohaselt oleks Eesti rahvaarv 2060. aastal 1 132 300 inimest, 2011. aasta prognoosi järgi aga 40 400 inimese võrra suurem ehk 1 172 700. Samas on mõlema prognoosi puhul Eesti rahvaarv kogu järgneva