Otsingu tulemused

2014. aastal avaldas Statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2040, mis kirjeldab rahvastikku praeguste rände- ja sündimustrendide jätkumisel, mis viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Nüüd oleme teemat edasi arendanud ja nelja positiivse stsenaariumi abil analüüsinud, kui palju või vähe peaksid praegused sündimus- ja rändetrendid muutuma, et rahvastik kasvaks ja nooreneks.

Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.

Juuni alguses avaldatud rahvaloenduse esimeste andmete kohaselt on Eesti rahvastik 10 aastaga kasvanud, tööealiste inimeste arv on vähenenud, inimesed elavad kauem ning kasvanud on eestlaste arv. Kuidas aga on need muutused toimunud väiksemates vanuserühmades või Eesti eri paikades? Seda saab vaadata uuest rahvastikupüramiidi rakendusest.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta mais eelmise aasta maiga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet. Kui aprillis kasvas jaemüük aastases võrdluses 6%, siis mais jaemüügi kasv veidi kiirenes.

6. jaanuaril asub statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuhina tööle rahvusvahelise kogemusega tippspetsialist Svetlana Raudonen.

Kaupade eksport vähenes septembris võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3% ja import kasvas 3%. Kui esimeses kahes kvatalis eksport kasvas, siis kolmandas kvartalis on toimunud vähenemine 2% võrra, teatab statistikaamet.

Eesti ja Läti 2010. aasta põllumajandusloenduse esialgseid tulemusi võrreldes selgub, et maa ja tootmine koondub üha enam suurte majapidamiste kätte. Eestis on viimase viie aasta jooksul majapidamiste arvu vähenemine ja suurte majapidamiste osatähtsuse kasv olnud kordades kiirem kui mujal Euroopas, kuid Lätis on muutused veelgi suuremad. 2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 19 700 põllumajanduslikku majapidamist ja Lätis 83 100. Põllumajanduslike majapidamiste arv on eelmise, 2001. aasta loendusega võrreldes Eestis vähenenud kolm korda ja Lätis 41%. [caption id="attachment

Kaotatud käive ja töösuhted, korterite kiirmüük ja popid liitnimed – need on vaid mõned märksõnad, mis sel talvel Eesti statistikas kajastust leidsid. Sinu ees on viis kõige suuremat tähelepanu pälvinud blogilugu.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2018. aasta III kvartalis ligi 11 400 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga jäi vabade ametikohtade arv samale tasemele, ent vähenes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 10%. Eestis on olnud püsivalt üle 10 000 vaba ametikoha alates 2017. aasta I kvartalist.

Statistikaamet on jõudnud selleni, et registritest saadakse rohkem andmeid kui küsimustikega. Andmeesitajate töö lihtsustamine on endiselt prioriteet ja üha enam püütakse saadud infot ettevõtjatele kasulikuks teha.