Otsingu tulemused

Kolme kuu pärast ehk täpsemalt 28. detsembril antakse start Eesti suureks e-loenduseks, kus kõik inimesed ja nende eluruumid loetakse üle. Selle eelduseks ja loenduse lihtsustamiseks on registrites olevate andmete koondamine. Kuigi suurema osa tööst saab teha automaatselt, ei käi kõik veel täna ühe nupuvajutusega, vaid eeldab igaühe panust.

Tarbijahinnaindeksi langus oli 2009. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 0,9% ja võrreldes juuliga 0,0%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta juulis võrreldes juuniga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta juuliga -0,2%.

2021. aasta lõpus toimunud rahva- ja eluruumide andmetest selgub, et keskmiselt on Eesti inimese kodu vanem kui ta ise ning kasvanud on eramajades elavate leibkondade arv.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets selgitas, et kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega muutus mais minimaalselt – eksport kasvas 3% ja import vähenes 1%. „Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 2% vähem kaupu, kuid sissevedu nendest kasvas mullusega võrreldes 54%. Viimast mõjutas riigikaitse suurtehing,“ lisas Leppmets. Mais kasvas kaupade eksport enim Singapuri ning vähenes Venemaale Mais eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), puitu ja puittooteid (11%) ning transpordivahendeid (11%)

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport aprillis möödunud aasta sama kuuga võrreldes 54% ning import 51%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas nii eelmise aasta madal võrdlusbaas kui ka mineraalsete toodete, elektriseadmete ja transpordivahendite ekspordi ning impordi suurenemine.

Läheneva naistepäeva eel tegi Statistikaamet ülevaate, kui suur on naiste osatähtsus Eesti asustusüksustes. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis nii küla, kus elasid ainult naised kui ka külasid, kus elasid ainult mehed.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et aprillis toimusid suuremad muudatused kaubavahetuses kolmandate riikidega. „Eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 8% ning import neist vähenes 1%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 10% vähem ning sealt toodi 16% rohkem kaupa. Seda mõjutas mullusest väiksem eksport Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Singapuri ning suurem import Türgist ja Šveitsist,“ selgitas Leppmets. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas tänavu aprillis Eesti päritolu kaupade eksport 2%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus jäi

Leibkonnaliige kulutas 2016. aastal kuus keskmiselt 408 eurot, mida on 13 eurot rohkem kui 2015. aastal, teatab Statistikaamet. Sundkulutused ehk toidule ja eluasemele tehtavad vältimatud kulutused moodustasid leibkonna eelarvest 40% ja jäid varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

Möödunud aastal sündis Eestis esialgsetel andmetel 13 130 last, kelle populaarseimateks nimedeks olid poistel Robin, Oliver ja Mark ning tüdrukutel Mia, Sofia ja Emily. Statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Märt Leesment analüüsisid, kas ja kui palju on populaarsed nimed ajas muutunud.