Otsingu tulemused

Äsja täienesid statistikaameti loodud juhtimislauad uute ettevõtluse ja tööelu näitajatega maakondades ja suuremates Eesti linnades.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7 miljardit eurot. Majanduslangust mõjutasid enim veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse tegevusalad.

Majandusstatistika juhtivanalüütik Robert Müürsepp kirjutab, millise jälje on jätnud koroonakriis Eesti majandusele ja annab esmaste andmete pealt hinnangu, milliseks võivad kujuneda teise kvartali tulemused.

Statistikaamet kogub andmeid Eesti elu puudutavate majandus- ja ühiskonnanäitajate kohta, et anda täpne pilt sellest, kuidas meie riigil ja inimestel läheb. Sel aastal viib amet läbi üle saja uuringu, millesse on kokku kaasatud üle 26 000 ettevõtte. Kas neid andmeid teisiti ei saaks?

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2022. aasta novembris püsivhindades 12,2% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris – energeetikas 3,6%, töötlevas tööstuses 13,1% ning mäetööstuses 11,1%.

Statistikaamet revideeris rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegridu alates 1995. aastast. Kõikide korrektsioonide tulemusena muutus aastane sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades aastatel 1995–2018 keskmiselt 0,8%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta jaanuaris püsivhindades 7,3% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris – energeetikas 14,2%, töötlevas tööstuses 6,3% ning mäetööstuses 2,9%.

Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mis keskendub sellele, kuidas kiirendada veega seotud probleemide lahendamist. Veega seotud küsimustest Eestis kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris – energeetikas 4,4%, töötlevas tööstuses 6,1% ning mäetööstuses 0,4%.

Majandusprognoosidest räägitakse sageli, kuid sama oluline on ka rahvaarvu prognoosimine. Sarnaselt majandusprognoosidele on siin oma roll nii andmetel kui ekspertteadmistel. Eelmise rahvastikuprognoosi avaldas statistikaamet aastal 2019. Pärast seda on aset leidnud mitu rahvastikku oluliselt mõjutavat sündmusi nagu koroonapandeemia ja sõda Ukrainas. Seetõttu on tarvis prognoosi uuendada. Blogis selgitame, kuidas see käib.