Otsingu tulemused

Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses ligi 16% Eesti elanikkonnast ehk 211 000 inimest. Elanikkonna rikkaim viiendik teenis aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid ohustab mõningaid rühmi teistest rohkem. 2009. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 286 eurot (4480 krooni). Põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, seetõttu on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala

Ettevõtluse arendamiseks ja stabiilsema ärikeskkonna tagamiseks käis Maailmapank välja idee luua riikides ettevõtlusandmetel põhinev analüütilist väärtust loov süsteem, mis pakuks ettevõtetele tuge arengul, kuid vajadusel hoiataks ka maksejõuetuse ohu ja raskustesse sattumise eest. Statistikaamet töötab koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga välja tehisintellektil põhinevat lahendust, mis hakkab seda tööd ettevõtete heaks tegema.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2009. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga -8,8%, teatab Statistikaamet. Indeks langes eelmise aasta vastava kvartaliga võrreldes teist kvartalit järjest. Kui tänavu I kvartalis langes indeks eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,7%, siis II kvartalis langus süvenes. II kvartalis mõjutas indeksi langust peamiselt tööjõu odavnemine 17%. Ka ehitusmasinate ja ehitusmaterjalide hinnaindeksid on langustrendis. Ehitusmaterjalidest avaldasid indeksile suuremat mõju betoon- ja metalltoodete ning avatäidete hindade langus. Võrreldes eelmise

Statistikaamet jätkab koostöös mobiilioperaatoritega eriolukorra lõpuni inimeste liikumise monitoorimist, mille tulemusi saab vaadata kaardil. Pärast eriolukorra väljakuulutamist vähenes inimeste liikumine järsult ja püsis madalal tasemel aprilli alguseni. Aprillis hakkas aga liikumisaktiivsus vähehaaval kasvama ja eriti oli seda märgata möödunud kaunil nädalavahetusel.

Statistikaameti andmetel peatus veebruaris majutusettevõtetes ligi 170 000 turisti, mis on 70% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Statistikaameti esialgsetel* andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2023. aastal 3,4% ja võlatase 19,6% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 1,3 miljardi euroga.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga -0,2%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta septembris võrreldes augustiga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta septembriga -0,6%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2022. aastal 1% ja võlatase 18% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 335 miljoni euroga.

Kriis inimeste rahakotis, ränne, laste sünnid, korterite põud Eesti kinnisvaraturul – need on teemad, mis kütsid möödunud suvel Eesti statistikaelus kõige rohkem kirgi.