Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,7% ja võrreldes 2014. aasta detsembriga -0,9%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,1%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta juunis võrreldes maiga 0,0% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 4,9%, teatab Statistikaamet.

Seoses eriolukorraga kutsuvad paljud Eesti ettevõtted tarbima kodumaist kaupa ja toetama siinset ettevõtlust. Lähikuudel selgub, kas ja kui palju mõjutab kriisisituatsioon meie omatoodete eksporti. Millised on peamised kaubad, mida välismaale müüakse ja millised riigid veel maailmas eelistavad eestimaist?

Eestis räägitakse palju sellest, et suurema rahvaarvuga omavalitsusüksus on parem. Väide, et väikesed omavalitsusüksused on olemuslikult nõrgemad, võib olla tõene, kuid kas tuginetakse usule või kindlale teadmisele?

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 0,6%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti 2012. aasta sotsiaaluuringu andmetel esines elukoha ümbruses müra 28%-l Eesti elanikest, samas probleemiks peab seda iga kaheksas elanik.

Statistikaameti andmekogumise arenduste juhi Marika Korka sõnul on andmepõhise aruandluse eesmärk vähendada ettevõtete koormust aruandluskohustuse täitmisel. Nii on statistikaamet loonud võimaluse palga- ja tööjõuandmete automatiseeritud vastuvõtuks. „See tähendab, et ettevõtted, kus kasutatakse andmete automaatse edastamise võimekusega majandustarkvara, ei pea enam palga- ja tööjõuga seonduvaid küsimustikke täitma. Piisava võimekusega tarkvara kaudu liiguvad aruandluseks vajalikud andmed statistikaametile masinloetaval kujul otse ettevõtte majandustarkvarast,“ selgitas Korka. Koormus liigub

Suurem osa Eesti elanikest ehk 68% elab kortermajades ja kortereid 1 köetakse valdavalt keskküttega. Eramutes elab 29% rahvastikust, ja mida hilisem on selle ehitusaasta, seda tõenäolisem on, et hoonet köetakse õhksoojuspumba või maasoojusega. Millised on peamised kütteliigid eramutes ja korterites ning kui paljud saavad vajaduse korral kasutada ka mõnda alternatiivset kütteliiki, uuris juhtivanalüütik Triinu Aug.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötus iseloomustab tööjõu pakkumise olukorda tööturul ehk näitab, kui palju on inimesi, kes tahaksid töötada, kuid neil ei ole tööd. Sama nähtust kirjeldab laiemalt veel teinegi näitaja, milleks on tööjõu alakasutuse määr. „Alakasutatud tööjõuks loetakse inimesi, kelle tööjõud ei leia optimaalset kasutust, mis tähendab, et nad tahaksid töötada rohkem kui nad seda teevad. See näitaja võimaldab veelgi täpsemalt hinnata, kui palju on tööturul kasutamata potentsiaali,“ sõnas analüütik. Alakasutatud tööjõu moodustavad: töötud – inimesed, kes