Otsingu tulemused

Alates 1. jaanuarist 2021 tuleb teenuste väliskaubanduse andmed esitada statistikaametile, kes teeb ka kaupade väliskaubandusstatistikat. Esimene küsimustiku esitamise tähtaeg on 18. aprill. Möödunud aasta lõpuni kogus teenuste väliskaubanduse andmeid Eesti Pank, kes tegi seda maksebilansi vaatest lähtuvalt.

Eesti makromajandus jõudis 2009. aastal paremasse tasakaalu kui buumiaastatel. Esimest korda viimase 15 aasta jooksul me säästsime aasta kokkuvõttes rohkem kui kulutasime. Möödunud aasta sügisel avaldatud Stiglitzi raporti üks eesmärk oli näidata, et ühiskonnas toimuvaid protsesse ei saa hinnata üksnes sisemajanduse koguprodukti (SKP) kaudu. Samas ka kogu majanduses toimuva mõõtmiseks jääb ainult SKP-st väheks. SKP ja selle komponendid näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime, kuid jätab selgitamata sellised olulised näitajad nagu kasutatav tulu

Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta mais 2% vähem toodangut kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii töötlevas tööstuses kui ka mäetööstuses ja energeetikas.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport augustis võrreldes möödunud aasta sama kuuga 46% ning import 40%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas oluliselt mineraalkütuste ning puidu ja puittoodete ekspordi ning impordi suurenemine.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2010. aastal toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 69 eurot kuus. Leibkonna eelarves oli toit suurim kuluartikkel, mille osatähtsus kogukulutustes oli 26%. 2010. aastal kulutas leibkonnaliige kuus keskmiselt 265 eurot, millest enim kulus toidule ja mittealkohoolsetele jookidele. Toidukulutuste sisse ei ole arvestatud väljas söömist ega kulutusi alkoholile ja tubakale. Toidukulutustest jääb pahatihti välja lastele antud taskuraha eest ostetud toit. Väljas söömisele kulus leibkonnaliikmel 2010. aastal 6,8 eurot kuus

Tarbijahinnaindeks langes 2009. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 0,9% ja oli võrreldes maiga 0,0%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel on maasikate sissevedu Eestisse viimase kümne aasta jooksul suurenenud kuus korda. Peamiselt tuuakse maasikaid Hispaaniast ja impordi kõrghooaeg on mais.

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva eel tegi Statistikaamet valiku nendest rahvusvahelistest pingeridadest, kus Eesti on tippude hulgas.