Otsingu tulemused

Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Kokku veetsid eestimaalased nii sise- kui ka välisreisidel võrdselt 1,2 miljonit ööd. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.

Leibkonnaliige kulutas 2016. aastal kuus keskmiselt 408 eurot, mida on 13 eurot rohkem kui 2015. aastal, teatab Statistikaamet. Sundkulutused ehk toidule ja eluasemele tehtavad vältimatud kulutused moodustasid leibkonna eelarvest 40% ja jäid varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

Areng nõuab teadlikku otsustamist ja selle aluseks on asjakohased andmed. Alati ei pruugi aga kasutusel olevad andmed erinevatel põhjustel anda otsustamiseks selgeid vihjeid ja vaja on veidi enam taustateadmisi. Üheks selliseks näiteks on piirkondlik ettevõtlusstatistika, mille hingeeluga lähemalt tutvusime.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli oktoobris võrreldes septembriga ‒0,4% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga ‒1,7%, teatab statistikaamet.

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta septembris võrreldes augustiga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta septembriga -1,0%.

ISSN 1736 - 8677 ISBN 978-9985-74-472-7 Eesti keeles Formaat A6. 56 lk Ilmus: 10.05.2010 Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Lisatud on

Läheneva naistepäeva eel tegi Statistikaamet ülevaate, kui suur on naiste osatähtsus Eesti asustusüksustes. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis nii küla, kus elasid ainult naised kui ka külasid, kus elasid ainult mehed.

Statistikaameti andmete kohaselt oli tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus detsembris võrreldes novembriga -0,9% ja võrreldes eelmise aasta detsembriga -1,2%.

Aastatel 2005–2012 jäid Euroopa Liidu (EL 28) ehitusturu aastased muutused vahemikku kolmest kuni miinus seitsme protsendini ning Baltimaad olid vaheldumisi küll EL-i suurimad ehitusmahu kasvatajad küll suurimad kukkujad.