Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul suurenes märtsis sarnaselt aasta kahe esimese kuuga nii kaupade eksport kui ka import. „Kaupade väljavedu kasvas lausa kõigis kaubajaotistes. Ekspordi suurenemist mõjutas veelgi rohkem kasvanud reeksport, mis suurenes aastaga 27%. Seda eelkõige transpordivahendite taasväljaveo tõttu,“ selgitas Leppmets. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis vähenes aastaga kolm protsendipunkti ning moodustas tänavu märtsis koguekspordist 65%. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 2024. aasta märtsiga võrreldes 12%. Märtsis oli

OECD andmetel oli Eesti ekspordis 2009. aastal kodumaist lisandväärtust 67%, sarnane oli näitaja ka Soomes ja Hiinas. Samas Venemaal oli koguekspordis kodumaise lisandväärtuse osatähtsus 93% ja USA-s 89%.

Statistikaamet sai valmis aruande 2020. aasta kohta. Möödunud aastal töötas amet selle nimel, et riiklik statistika oleks asja- ja ajakohasem kui kunagi varem. Koroonakriisi ajal pakuti vajalikku kiirstatistikat oluliste otsuste toetamiseks. Samal ajal ei unustatud ka andmeesitajaid – taas vähendati andmete kogumise ja töötlemise halduskoormust.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes juulis võrreldes juuniga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 3,4%.

Eestis on 47 linna, kuid mitu neist suudad sa koheselt nimetada? Lihtne ülesanne see arusaadavalt ei ole, sest ilmselt ei ole paljud kõiki neid isegi külastanud. Teeme väljakutse aga veelgi põnevamaks: Eestis on koguni 17 linna, mille nimi on vähemalt viie naise või mehe perekonnanimi. Mitu neist suudad sa nüüd täppi panna?

2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit, kirjutab Statistikaameti vanemanalüütik Marin Tasuja värskes Eesti statistika aastaraamatus. Uusi eluruume oli vaid 0,4% kogu elamufondist. Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades. Kui 2009. aastal oli kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus linnas viimaste aastate väikseim (62%), siis 2010. aastal see suurenes taas

Statistikaameti andmetel peatus veebruaris majutusettevõtetes ligi 170 000 turisti, mis on 70% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2018. aasta I kvartalis võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga 0,2% ja võrreldes 2017. aasta I kvartaliga 1,8%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestimaalast, neist kolmandik olid mehed.

Suur osa ettevalmistusi on aasta lõpus algavaks rahva ja eluruumide loenduseks juba tehtud, ent kõige tähtsam seisab veel ees. Ülevaate ettevalmistuste hetkeseisust ja inimesi kõige enam huvitavast praktilisest infost annab eelmise aasta lõpust loendusega seotud töödel ning tegemistel kätt pulsil hoidev projektijuht Liina Osila.